/nginx/o/2014/06/10/3106440t1h8cb3.jpg)
Paljudele töö kõrvalt sporti harrastavatele tuntud inimestele head nõu andnud Meelis Minn julgustab vanemaealisi jooksma ja lisab, et jooks loob uue isiksuse, kes hakkab elama seda elu, milleks me oleme loodud, kuid mille kaotasime koos selle kehalise tunnetusega, mis oli meil varajases nooruses.
Valgemat aega on rohkem ja meie liikumissoov kasvab. Samuti avanevad paremad võimalused looduses käimiseks. Kellel on vaba aega ja tahtmist rohkem, need hakkavad pakutud avarust tavaliselt ka usina(ma)lt kasutama. Iseasi, kauaks seda kevadist aktiivsust või püsivust jätkub, sest iseendaga tegelemine nõuab mitte ainult pealehakkamist, vaid ka järjepidevust. Teised, kellel on eelkõige tervist ja huvi rohkem, nendel jätkub või suureneb soov vaba ajaga midagi oma tervise huvides ära teha ja mõistlikult harjutades sporti teha.
Kui sportimist alustada 40aastaselt või seda toredat noorpõlveharrastust meelde tuletada hiljem, siis võib õige treeningukoormuse ja õige harjutamisega ning eriti hea tahtmise juures mitte ainult paremat tervist saada, vaid aastaid ka sportlike tulemuste paranemist nautida.
Hea põhjuse selleks annavad treenimatuse taustast tulenevad peidetud nõrkused, mis kaovad tasapisi üksteise järel vastavalt sellele, kuidas te treeningutega kohanete. Plusspooleks on ka olemasolev kasutamata reserv ehk seniolematud sporditraumad. Seevastu parimas nooruses tugevalt harjutanute tulemused hakkavad ka näiteks maratonijooksus nõrgenema hiljemalt 40aastaselt.
Jooksmine on ka vanemas eas tervisele kasulik. Stanfordi ülikoolis tehti uuring, mis kestis järjest kaheksa aastat ning selle käigus jälgiti vaatlusaluste inimeste eluviise ja tervislikku seisundit. Uuringus osales 451 jooksuharrastajat ja 330 mitte sportivat tavainimest vanuses 50–72. Tulemused näitasid, et jooksjate tervis oli parem uuringu alguses ja see tendents süvenes aja jooksul kogu aeg jooksjate kasuks. Mittejooksjate rühmas aga tekkis selle aja vältel isegi kolm korda tavalisest enam argipäevaste toimetustega seotud toimetuleku- ja terviseprobleeme.
Jooksuharrastajatel oli vererõhk madalam ja nad kannatasid vähem artroosi ehk liikumisvalu tekitava liigesehaiguse all. Samuti käisid nad vähem arsti juures ja kasutasid ka vähem ravimeid. Lõpuks oli rühmade tervisliku seisundi vahel väga suur erinevus, kuigi selles uuringus võeti tähelepanu alla mitmed olulised tegurid nagu suitsetamine, alkoholi tarbimine, kehakaal ja pärilikkus.
Niisiis soovitan kõigil inimestel oma vanust märkamata alustada aktiivse(ma) liikumisega või jätkata jooksuharrastusega tegelemist.
Mida jooksmine pakub?
Kohe võib tekkida küsimus, miks on sörkjooks parem kui lihtsalt kõnd või kepikõnd? Vastus on lihtne: sörkjooksul liigume teisiti ja aktiivsemalt. Me kasutame kogu oma organismi teenuseid ehk seda, mis meid edasi aitab liikuda ja elada: lihasliigutuslikku struktuuri, hapniku tarbimist, aktiivset vereringet märksa tõhusamalt ja kasulikumalt.
VANUS
Uurimuste järgi nõrgenevad jooksutulemused 40–60 aasta vanuses 0,8–1% aastas ja sealt edasi juba 1,4–1,5% aastas. Näiteks USAs Pennsylvania ülikoolis tehtud uuringud näitasid, et 50aastaselt langesid maratonitulemused 14,5%, 60aastaselt 27,5%, 70aastaselt 42,5% ja 80aastaselt 58,1%.
Allikas: Meelis Minn
