Iidsed kivimid tulevad väsinud inimesele appi

Silja Joon
, kultuuritoimetuse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kivimid Tartu Geoloogiamuuseumis.
Kivimid Tartu Geoloogiamuuseumis. Foto: Sille Annuk / Tartu Postimees

Poolvääriskivid on võitmas üha suuremat populaarsust, neid tasub eelistada kunstilustuste kõrval nii ehtekividena kui koduses majapidamises, kus neil on täita tasakaalustaja roll.

Galina Markvart töötab Pärnus Hospidali tänavas Riiamarii tervise- ja loodustoodete poes müüjana. Markvart teab palju kivimitest, ta on õppinud Uuralis asuvas geoloogiatehnikumis, erialaks poolvääriskivid.

Kaugest minevikust

Markvart on kogenud igapäevatöös, et paljud inimesed on poolvääriskividega tuttavad. Poolvääriskivide all mõeldakse pehmemaid ja vääriskividest sagedamini esinevaid kive, populaarsemad on neist roosakvarts, ametüst, mäekristall.

Teatakse kivide välimust. Mil moel aga üks või teine kivikristall inimorganismi ja psüühikat mõjutab, seda uuritakse tavaliselt müüjalt.

"Ehet valides tasub alati eelistada kunstilustusele poolvääriskivi. Poolvääriskivi on kivikristall, mis kannab endas energeetilist informatsiooni kaugest minevikust. Need kivimid on tekkinud tuhandeid või koguni miljardeid aastaid tagasi," kõneleb Markvart.

Klaasitükil sellist väge pole. Ka kunstlikult kasvatatud vääriskividel puudub ravitoime, need kasvatatakse tehistingimustes mõne kuu või koguni päevaga.

Markvart usub, et looduslikel kristallidel on ravitoime. Idamaades levinud kiviteraapia on omaette teadus ning sugugi mitte tänapäeva avastus.

Originaalkivimid ning poolvääriskividest ehted jõuavad kauplusse kindlatelt varustajatelt, nii Uuralist, Venemaalt kui Euroopast.

Virgutav värskus

Ehtekivi peab ostjale meeldima, süda ütleb tavaliselt kohe, mis on sobiv ja õige. Ei pea valima kive horoskoobi järgi, selgitab Markvart.

Küllalt populaarsed on soolakivimist tehtud lambid. Soola raviomadused on üldteada, ka meie sanatooriumides on levinud soolakambrid, kus inimesed abi käivad saamas.
Soolalamp eraldab soojenedes miinusioone ning see parandab õhu koostist.

Räägitakse isegi, et õhus väheneb oluliselt tolmulestade hulk, teab Markvart.

Soolalambi abil saavad leevendust kõik hingamisteede haigused. Müügilolevad lambid on valmistatud naturaalsetest soolakristallidest, mis on moodustunud enam kui 250 miljoni aasta eest. Iga lamp on unikaalse kuju ja värviga.

Toa õhk omandab sellise lambi süütamisel virgutava värskuse, mis on sarnane õhuga, mida hingame sisse mere ääres või koskede lähedal.

Salapärane šungiit

Tehismaterjalide võidukäigu ajastul, kui igas majas on rohkelt kodutehnikat, soovitab kivimitark koju muretseda šungiitpüramiidi. Tegu on tänuväärt kivimiga, mis toimib nagu ekraan ja ammutab endasse koduelektroonikast ning mobiiltelefonist eralduva kiirguse.

Šungiit näeb välja nagu kivisüsi. Seda on nimetatud ka Venemaa ravikiviks või päästjakiviks, seda leidub maailmas vaid ühes kohas - Venemaal Karjalas Äänisjärve ehk Onega järve lähedal.

Šungiidi tekke kohta on igasuguseid hüpoteese, pakutakse, et tegu on settelise või vulkaanilise päritoluga ainega, isegi hukkunud planeediga.

Kivimi vanuseks on igal juhul hinnatud kaks miljonit aastat. Markvart jutustab, et juba Peeter I käsul ehitati Onega järve põhjaosa piirkonda kolmesaja aasta eest esimene Vene kuurort. Tsaariperekond käis sealsetel allikatel end ravimas.

Samuti käskinud tsaar Peeter kanda sõduritel kaasas šungiiditükikest, et nad ei haigestuks kõhuhaigusse.

Kivimit tuli hoida joogivees enne joomist. Väidetavalt ei haigestunud Vene sõjavägi sel põhjusel ning võitis Poltaava lahingu.

Vene teadlased väidavad, et see kivim tapab ja neelab inimestele kahjuliku, kasuliku aga taastab ja puhastab.
Tänapäeval toodetakse Venemaal lauavett Marcalnaja, mida kasutatakse paljude haiguste puhul, ning vee puhastamise šungiitfiltreid.

Šungiidikillustikul seismine pidavat olema hea jalahaiguste ja radikuliidi korra. Ka koduloomad eelistavad šungiidiga filtreeritud vett tavalisele veele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles