Jalad vajavad hoolt

Eve Sooba. Foto: MARINA PUSHKAR/PM/EMF

Siiri Rebane

,

Elukiri

Noorele tervele inimesele tundub nii iseenesestmõistetav, et ta kõnnib, jookseb, hüppab, kükitab, põlvitab. Ei tule pähegi erilist rõõmu tunda, et ta seda suudab. Alles siis, kui inimene märkab järsku, et need lihtsad liigutused polegi enam nii lihtsad, tajub ta, milline roll on jalgadel.

„Jalgadele tähelepanu pööramine pole ainult ilu küsimus, see on tervise küsimus. Jalgu ei tasu unarusse jätta kui kõige tähtsusetumat kehaosa keha lõpus," arvab Ida-Tallinna Keskhaigla taastusarst Eve Sooba.

Paljud haigused ilmnevad ka jalgades, näiteks põletikulised liigesehaigused, põletikuline lülisambahaigus, mis avaldub ka väikestes liigestes, psoriaasist tingitud põletikuline selja- ja liigeste haigus, podagra, artroos, suhkruhaigus, närvi- ja veresoonte kahjustused jm.

Kaasaegne jalauuring

Magdaleena polikliinikus on dr Eve Sooba ja tema kolleegi dr Kelly Kirdi käsutuses kaasaegne aparaat jala koormusjaotuse kompleksuuringu tegemiseks. Patsiendid kõnnivad paljajalu teatud elektroonilisel rajal, kust lähevad andmed jalgade seisundi kohta arvutisse. Arst teeb elektroonilistest andmetest ja silmaga nähtust kokkuvõtte ning annab analüüsi põhjal soovitused, vajadusel määrab ka ravi. Kahjuks haigekassa selle uuringu eest ei maksa, patsient peab ise tasuma 450 krooni. Harva juhtub, et keegi tuleb lihtsalt oma jalgade olukorda uurima, näiteks seoses lampjalgadega, enamasti pöördutakse ikka vaevustega.

Sooba patsientide sagedasim kaebus on mingi jalaosa valu. Uuringu tulemuste põhjal saab arst otsustada, millist abi inimene vajab. Sageli vajavad patsiendid jalavõlvide toestusi, sealhulgas tallatugesid, abi on teatud harjutustest, neid saab kodus ise teha, kui arst on korra-paar ette näidanud. Mõned haiged tuleb suunata ka ambulatoorsesse taastusravisse.

Nooremad või lihtsalt ülekaalulised, ilma muude haigusteta inimesed saavad õigete tallatugede või lihtsate harjutustega jalavaludest üsna lihtsalt lahti. Tugedega tuleb 3-4 nädalat harjuda, kanda neid osa ajast.

Arst annab nõu ka kingade valimiseks. Jalatsitel on jala tervishoius tähtis roll, paraku pole Eestis jalasõbralikke jalatseid piisavalt müügil. Mõne inimese jalahädad on saanud alguse just valedest kingadest.

Ortopeediline jalats tähendab, et see on avar, laia ninaga, tugeva toestusega kanna osas ning sinna sisse saab vajadusel panna tallatoe. Heal jalatsil on võlvitoestused. Jalats ei pea olema küll loksuv, aga siiski küllalt avar, et jalg saaks sees hingata. Kellel on jalavaevused, need kandku tugevama kannakapaga jalatseid, ütleb Sooba.

Päris ilma kontsata jalats, näiteks nn varbavahe, pole tervislik. Parim on väikese kontsaga, kannast toestatud jalats, ideaalne kontsa kõrgus on 1,5-2,5 cm, jala tervishoidu silmas pidades ei tohiks konts olla kõrgem kui 4 cm.

Lampjalgsus

Iga lampjalg ei põhjustagi vaevusi ega vaja ka tallatugesid. Väiksemad lapsed võivad õigete võtetega lampjalgsusest täielikult paraneda. Väga kasulik on ronimine, jalgrattasõit, liivasel rannal merepiiri lähedal jalutamine, asjade varvastega haaramine, kasuks tulevad ka tasakaaluharjutused.

„Kui lampjalgadega laps kurdab juba poole tunni käimise järel, et võetagu teda sülle, siis võtkegi, sest lapsel on tõsi taga, ta ei jaksa pikalt käia, eriti ebamugavate jalatsitega, kuigi samas võib ta joosta lühikesi maid," soovitab Sooba. Nendele lastele on vaja kindlasti jalaharjutusi.

Isegi lampjalgsed sportlased on oma karjääri jätkanud, kui nad on saanud jalavõlvidele õiged toed. Tallatugesid vajavad kindlasti ka need, kel on kõrge pöid - see põhjustab suurt pinget jalalihastele ja kõõlustele.

Paksendid jt moodustised talla all näitavad, et jalal on vale koormusjaotus. Labajala ristivõlvi lamenemine võib tekitada päkavalu, hiljem viia varvaste deformatsioonide ja väärasenditeni. Näiteks võib varvas n-ö välja keerata, tekkida „küünisvarbad", siis ei toetu jalg korralikult maha ja seetõttu hakkavad selg või põlved valutama, sest kogu keha on sellest mõjutatud. Varbad võivad ka üksteise peale minna, ei mahu kinga sisse ära. Kui selline mõhn saab kõvasti hõõrutud, võib inimesel tekkida sellele kohale raskesti paranev haav, ja seda üksnes varba asendi pärast!

Ülekaal on paljude haiguste riskitegur ja on seda ka jala tervise seisukohast. Kui jalgadel on iga päev tohutu mass kanda, kuluvad liigesed kiiremini. Ka labajala võlvid võivad ära vajuda, jalad väsivad siis lihtsalt ära ja valutavad rohkem. Kõige rohkem valutavad ülekaalulistel põlved, ka hüppeliigesed.

Reumatoloogiliste haigustega, närvi- ja veresoonte kahjustustega jalgade puhul ning suhkruhaigusega on jalgade korrashoid väga tähtis, rõhutab Sooba. Kindlasti ei tohi need haiged kanda kitsaid ja ebamugavaid jalatseid, sest haavade tekkimisel võib vaja minna lausa kirurgi abi. Need inimesed peavad jalgade hooldamisel olema väga ettevaatlikud. Dr Sooba soovitab neil lisaks jala koormusjaotuse kompleksuuringule pöörduda jalaravi kabinetti, et hinnata, kas ja millist abi nende jalad vajavad. Selline kabinet on Ida-Tallinna Keskhaiglas olemas, sinna pöördumiseks on vaja arsti suunamist.

Külmetavad ja higistavad jalad

Mõnel inimesel on jalad kogu aeg külmad. Kui pole mingit haigust tuvastatud, siis võib see olla organismi omapära, arvab Sooba. Külmetavad jalad võivad viidata ka vereringehäiretele, madalale vererõhule, sellele, et veresoonte võrgustik pole hästi välja kujunenud.

Muidugi tasub siis soojad sokid jalga panna. Kindlasti mõjub hästi füüsilise aktiivsuse suurendamine. Igasugune füüsiline aktiivus parandab verevarustust, arendab kapillaaristikku: kõndimine, jalgrattasõit, tantsimine jm. Füüsilise aktiivsuse suurendamiseks on vaja aga teada, et ei ole teisi tervisehäireid, ja eakad võiksid koormust suurendada järk-järgult.

Hästi aitavad igasugused jalahooldused, näiteks jalamassaaž ja jalavannid. Dr Sooba sõnul võiks vähemalt paar kordagi spetsialisti juures massaažis ära käia; kui massaaživõtted selged, saab pärast ise kodus edasi teha. Enesemassaaži võtteid on tutvustatud ka paljudes raamatutes (nt „Tsooniteraapia").

Sooba arvab, et küllap on ida meditsiini põhimõtete järgi ravijail õigus, et jalatalla massaažiga saab mõjutada keha organeid ja kogu keha talitlust, sest tald on vastavate punktikeste kaudu kogu organismiga seotud, seega on jala tervis väga tähtis.

Kui probleemid on tingitud kehvast verevarustusest, võiks Sooba arvates teha ühe kuuri Q10 või Gingko biloba't sisaldavate toidulisanditega.

Jalgade suur higistamine võib samuti olla organismi eripära. Mis parata, tuleb lihtsalt sageli sokke vahetada. Veidi aitavad higistamist vähendada jalavannid, eriti soovitab Sooba teha jalavanne meresoola ja erinevate ürtidega, mida leiab apteegist.

Vanasti pandi sokkidesse talki, see imas niiskust endasse. Samal eesmärgil on soovitatud panna varvaste vahele lambavilla. Tänapäeval toodetakse ka selliseid sokke, kuhu on niiskust imavaid materjale sisse kootud. Samuti nagu kingad, ei tohi ka sokid väga kitsad olla.

Ka väsinud jalgadele sobivad soola- või ürdivannid. Sool mõjub ka nahka pehmendavalt. Pärast vanni võiks jalgu kreemitada. Pediküüri teha õrnalt, et mitte sisse lõigata, küüned lõigata varba servani.

Väsinud jalgadele toodetakse spetsiaalseid jahutavaid kreeme, neid tasub apteegist küsida.

Reisil pikalt istudes või päev läbi püsti olles peaks jalgadele vahepeal harjutusi tegema, neid saab teha ka istudes: varbaid liigutada, labasid ringitada ja sirutada-painutada jmt. Lennukis või bussis võiks võimaluse korral vahepeal püsti tõusta, kas või vahekäigus jalutada, autoga pikal teekonnal olles tuleks aeg-ajalt peatusi teha ja natuke jalgu sirutada, nii pääseb veri soontes paremini liikuma.

Pikemat aega valedes jalatsites sporti tehes võib jalgadele karuteene osutada. Sportimise vahendid peavad olema head, kinnitab Sooba ning soovitab osta spordijalatsid spordipoest. Igale spordialale toodetakse ise jalatseid, küsige müüjalt, mida vajate, kas jalatsit aeroobikatunniks saalis või metsa all jooksmiseks.

Jalad kannavad meie keha, iga päev on neil 60, 80 või veel rohkem kilosid tassida, see pole ju kerge. Seega vajavad meie jalad samasugust hoolt nagu silmad või süda või ükskõik milline muu kehaosa, rõhutab dr Sooba.