/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2025/04/11/16770492t1h3977.jpg)
OECD avalikustas värske pensionifondide statistika, millest selgub, et Eesti pensionifondide tootlus on OECD riikide seas tipus – see on hea märk, samas on Eesti inimestel pensioniks kogutud kordades vähem kui OECD riikides keskmiselt.
Eesti pensionivarad kasvasid 2024. aastal võrdluses aasta varasemaga 22,1 protsenti. „See oli üks kiiremaid kasvutemposid läbi viimaste aastate. Koos Leedu 28,5 protsenti ja Lätiga 24,1 protsenti kuulus Eesti kolme kiireima kasvuga OECD riigi hulka,” ütles SEB Varahalduse juht Gert Vilms.
Võrreldes 2023. aasta lõpuga on pensionifondide maht suurenenud aastaga 15,5 protsendilt 18 protsendile Eesti SKP-st. „Samas jääme oluliselt alla tabeli tippudele nagu Taani, kus see on 204 protsenti SKP-st, kusjuures on Eesti inimestel pensioniks kogutud Põhjamaadest kordades vähem raha,” selgitas ta.
Vilmsi sõnul on kõrge tootluse toonud fondivalitsejate hea töö pensionivarade haldamisel ja oluline aktsiainvesteeringutel osakaal pensionivarade hulgas – üha rohkem inimesi valib endale vanusele vastava pensionifondi, mis aitab investeerimisstrateegiat paremini ajas kohandada.
„Liigume õiges suunas, aga kasv võiks olla oluliselt suurem, kui suudame tõsta nii II kui III sambasse kogujate hulka. II sambasse kogujate hulka suurendaks valitsuse plaan lubada II sambast lahkujatel taasliituda viie aasta möödumisel. III samba populaarsus on tõusuteel, aga muret teeb jätkuvalt suur hulk inimesi, kas ei ole võimelised või ei soovi koguda täiendavalt III sambasse,” märkis Vilms.