Skip to footer
Saada vihje

KODU Kuidas muuta väike rõdu lopsakaks aiaks?

Isegi väiksel rõdul saab rajada elurikka ja lopsaka taimenurga, kui lähtuda tingimustest, soovidest ja natuke ka julgusest katsetada.

Isegi väiksel rõdul saab rajada elurikka ja lopsaka taimenurga, kui lähtuda tingimustest, soovidest ja natuke ka julgusest katsetada.

Rõdutaimede valik on aasta-aastalt mitmekesistunud ning lisaks õierohketele klassikutele koguvad populaarsust nii lehtdekoratiivsed taimed, kõrrelised kui ka söödavad liigid.

Paljud aiandushuvilised on taas avastanud pelargoonid, petuuniad ja lobeeliad – traditsioonilised suvelilled, mis kunagi kaunistasid pea iga rõdu ja terrassi. Need pakuvad ajatut ilu ja sobivad hästi neile, kes hindavad lihtsat hooldust. "Need on vastupidavad, ilusad ning õitsevad rikkalikult kogu suve. Ehk siis need taimed sobivad hästi ka neile, kes alles rõduaiandusega algust teevad," kinnitab Gardesti aianduskeskuse turundusjuht Kelly Juksaar.

Vähenõudlikud rõdutaimed

Erilist tähelepanu pälvivad ka viirpelargoonid, mille eelised on hea vastupidavus ja püsiv õitsemine. "Osavamad taimekasvatajad suudavad neid säilitada ja kasvatada talvel ka tubastes tingimustes, et suveks neid taas rõdukasti või potti istutada. Nende värvivalik on väga mitmekesine, kuid ainus miinus on see, et äraõitsenud õisikud tuleks õigel ajal eemaldada, et mitte tekitada prahti," räägib Räpina Aianduskooli õpetaja Anu Käär.

Rõduhaljastuses on tema sõnul populaarsed ka vastupidavad sukulendid, kardhõbepaelad ja käokullad, mis ei vaja peaaegu hooldust ja suudavad hästi taluda nii põuda kui ka temperatuurimuutusi. Nende kõrval sobivad hästi ka lihtsad ja vähenõudlikud suvelilled, nagu peiulilled ja kalevikepid.

Lisaks sobivad juunis rõdule istutada ka kõik suvelilled, mis armastavad sooja, näiteks surfiiniad. "Ka ilutaimed, nagu näiteks lavendel, saavad juunis hoo sisse ning toovad rõdule lisaks mõnusale aroomile ka hubase atmosfääri," räägib Kelly Juksaar.

Loodus rõdule

Räpina Aianduskooli õpetaja Anu Käär on märganud, et viimastel aastatel valivad inimesed ka looduskeskkonda imiteerivaid kooslusi. Nii on populaarsed valikud üheaastased või lühiajalised kõrrelised, näiteks juus-stepirohi, lakkoder, jänesesaba ja rohkelt lehtdekoratiivsete taimede värvivariatsioone. Tagasihoidlikumad, kuid vastupidavamad taimed on kardhõbepael, lamav käokuld, roomav metsvits. "Need taimed ei vea teid kunagi alt. Nende keskele saab sobitada ühevärvilised lihtsate õitega vähenõudlikud suvelilled, näiteks kalevikepid või vana hea klassika peiulilled."

Varjuline rõdu pole takistus

Edukaks rõduhaljastuseks tuleb esmalt hinnata rõdu asendit ja valgustingimusi – just need määravad, millised taimed seal hästi kasvavad. Kui taimede vajadused kattuvad keskkonnaga, rõõmustavad nad pikalt oma välimuse ja elujõulisusega.

Kelly Juksaar rõhutab, et ka varjulised rõdud pakuvad rohkelt võimalusi, kui valida sobivad taimed. Varjulistes kohtades sobivad hästi kauni lehestikuga hostad ja brunnerad. Samuti tunnevad end seal hästi müür-kipslill, mõned kõrrelised ja varjutaluvad kurerehad, sealhulgas populaarne sort "Rozanne".

Ta soovitab varjulistele rõdudele alatiõitsevaid begooniaid ja südajat suuterat, mis lisavad värvi ka tagasihoidlikumas valguses. Samas lisab ta, et varjus võivad taimede värvid ja õite hulk olla veidi tagasihoidlikumad. Sellest hoolimata on võimalik kujundada lopsakas ja meeleolukas rohenurk ka vähese valgusega tingimustes.

Kommentaarid
Tagasi üles