/nginx/o/2024/12/31/16571562t1h6f46.jpg)
/nginx/o/2025/06/12/16916438t1h72e3.jpg)
Kuigi dementsuse valdkonnas on Eestis toimunud mitmeid positiivseid arenguid, ei ole riik võtnud endale kohustusi WHO algatuste elluviimiseks.
Alzheimer Europe’i andmetel ei ole Eestis kehtivat riiklikku dementsuse strateegiat. Eestis tegutseb Dementsuse Kompetentsikeskus, mis on valitsuse toetatud koostööprojekt ja mille eesmärk on tõsta teadlikkust dementsusega inimestest, pakkuda integreeritud teenuseid ning arendada teadusuuringute ja parimate praktikate levikut.
Eestis on nii dementsusega elavate kui ka Alzheimeri tõbe põdevate inimeste arv ainult hinnanguline, sest puudulik on statistika kui ka haiguse diagnostika. Tervise Arengu Inatituudi andmetel on diagnoositud vaid umbes 10% dementsuse juhtudest. 70% dementsuse juhtudest on tingitud Alzheimeri tõvest. Üle 65aastastest võib 6–8% põdeda Alzheimeri tõbe ja üle 80aastased 25–30%.
Euroopa peab Alzheimeri tõvega tõsisemalt tegelema
Alzheimeri tõbi on progresseeruv ja ravimatult kulgev haigus, kuid varajane diagnoosimine võib aeglustada haiguse arengut ja parandada elukvaliteeti. Uued biomarkerid (nt vereanalüüsid) aitavad varem tuvastada haiguse algust ja uued haigust modifitseerivad ravimid aeglustavad esmakordselt haiguse arengut. Euroopa jääb nende kasutuselevõtus maha – see viivitab ravi jõudmisega inimesteni, tekitab ebavõrdsust ja pärsib investeeringuid Alzheimeri tõve teadusuuringutesse.
Ei saa lasta Alzheimeri tõvega inimestel oodata
Euroopa Parlamendis toimunud debatil jäid kõlama mitmed üleskutsed tegutseda. Me ei saa lasta Alzheimeri tõvega inimestel oodata. Meie tervishoiusüsteemid peavad arenema koos innovatsiooniga, et teadusuuendused praktikasse rakendada. Uunduslikele diagnostikavahenditele ja haiguse kulgu mõjutavatele ravimeetoditele (DMT-d) tuleb tagada võrdne juurdepääs. Euroopa, sh Eesti, peab olema Alzheimeri alase innovatsiooni eestvedaja. Alates diagnoosimisest kuni haiguse kulgu mõjutavate ravimiteni – peame olema esirinnas: teaduslikult, poliitiliselt ja eetiliselt. Patsiendid ja tervishoiutöötajad peavad saama valida kõige uuenduslikumate ravivõimaluste vahel. Iga inimene vajab individuaalselt kohandatud ravi ja hooldust. Just mitmekesisus toob kaasa paremaid ravitulemusi ning aitab luua konkurentsivõimelisema ja vastupidavama tervishoiusüsteemi.
3. juunil 2025 toimus Euroopa Parlamendis lõunasöök-debatt pealkirjaga „Valmistumine uute Alzheimeri tõve ravimeetodite kasutuselevõtuks Euroopas”. Debatt toimus Euroopa Parlamendis Alzheimer Europe’i eestvedamisel. Eestist osales MTÜ Elu Dementsusega ja EDCWG liige Chris Ellermaa. Sündmus tõi kokku ligi 100 osalejat, sealhulgas üheksa Euroopa Parlamendi liiget, patsientide organisatsioonid 24 Euroopa riigist, teadlased, arstid ja poliitikakujundajad, Euroopa dementsusega inimeste töögrupi (EWGPWD) ja Euroopa dementsuse lähedaste töögrupi (EDCWG) liikmed ning tööstuse esindajad.
Debati korraldasid Euroopa Alzheimeri Alliansi (EAA) kaasesimehd Sirpa Pietikäinen (Soome), Romana Jerković (Horvaatia) ja Hilde Vautmans (Belgia). Kõik kolm Euroopa Parlamendi liiget rõhutasid vajadust kiireks tegutsemiseks, et pakkuda Alzheimeri tõvega elavatele inimestele lootust ja paremat elukvaliteeti. „Euroopa Liit peab tegutsema otsustavalt, investeerides teadusesse ja uuenduslikesse ravilahendustesse,” sõnas Pietikäinen.
Debati olulisemad sõnavõtud
Proessor Sebastiaan Engelborghs (Belgia) tutvustas Alzheimeri tõve arenguetappe, rääkis haigust modifitseerivate ravimeetodite (DMT-de) kättesaadavuse olulisusest Euroopas ja ja rõhutas varajase diagnoosimise tähtsust.
Doktor Linus Jönsson (Rootsi) tutvustas täppismeditsiini platvormi PROMINENT, mille eesmärk on parandada neurodegeneratiivsete haiguste diagnoosimist ja ravi. Ta rõhutas otsustustoe süsteemide olulisust arstide töö lihtsustamiseks.
Professor Miia Kivipelto (Soome) rõhutas ennetuse ja varase sekkumise tähtsust ning AD-RIDDLE projekti rolli kliinilise innovatsiooni toomisel igapäevameditsiini. AD-RIDDLE projekti eesmärk on välja töötada meetod, mis ühendab vere biomarkerid, digitaalsed kognitiivsed testid ja elustiili- või farmakoloogilised sekkumised Alzheimeri tõve varajaseks avastamiseks ja ennetamiseks.
Chris Ellermaa liitus MTÜ Elu Dementsusega isikliku mure ja vajaduse ajendil. Tema emal diagnoositi Alzheimeri tõbi ja selgus, et abi ja tuge oli keeruline leida. Dementsusega seonduv oli justkui tabu, sellest ei räägitud. Ometi on dementsusega inimesi palju ja nende hooldamisega tegelevaid inimesi veelgi rohkem. Chris unistab, et ühel päeval on Eestis kogukondlikud keskused, kuhu on oodatud kaasa lööma ka dementsusega eakad, et tunda end vajalike ja väärtuslikena ka siis, kui täna veel ravimatu haigus neid tabab. Chris osaleb Alzheimer Europe’i juures tegutsevas dementsusega inimeste lähedaste töögrupis (European Dementia Carers Working Group, EDCWG), mis on hea võimalus jagada oma kogemusi, õppida teistelt ning saada kindlust, et oleme õigel teel.