Kas videomängud võivad olla 60+ aju parimad sõbrad?

Foto: Pixabay

Oled 64-aastane, lõõgastud oma lemmiktoolis samal ajal, kui lapselapsed tormavad läbi elutoa, kontrollerid käes. Ekraanil vilguvad elavad värvid ja energilised hääled. Videomängud ei ole sinu jaoks - see aeg ju möödas, eks? Aga mis siis, kui oled otsustanud juba eos end kõrvale jätta millestki elumuutvast?

Rännak algab uudishimu taasavastamisega

Vanematele täiskasvanutele mõeldud videomängud ei ole vaid ajaviiteks. Neid võib vaadelda kognitiivse treeninguna, mis on kavalalt meelelahutuseks maskeeritud. Uuringud näitavad, et videomänge mängivatel eakatel paraneb sageli mälu, reaktsiooniaeg ja probleemide lahendamise oskused.

Kujuta ette, et lahendad mõistatusi virtuaalmaailmas, haldad elavaid virtuaalseid linnu või töötad välja strateegiaid ajaloolistes lahingutes. Iga mäng seab mõttemaailmale unikaalseid väljakutseid, sundides neid arenema, pingutama ja kohanema, hoides kognitiivsed võimed heas korras. Geniaalsus seisnebki selles, et loomult kaasahaaravad mängud muudavad intellektuaalse stimulatsiooni pigem mänguks kui tööks.

Lõpuboss - vananev aju

Vananemine toob kaasa elutarkuse, aga ka kognitiivse tegevuse aeglustumise. Näiteks mälu halveneb, reaktsioonid muutuvad aeglasemaks ja mitme ülesande samaaegse täitmise oskus väheneb. See on vältimatu „lõpuboss“, millega kõik silmitsi seisame. Kuid arvutimängude mängijatel on eelis.

Näiteks reaalajas strateegiamängud nagu Civilization või Age of Empires ei ole lihtsalt tähelepanu kõrvalejuhtimine. Need nõuavad samaaegselt mitmel rindel tegutsemist, kiireid otsuseid ja ressursside haldamist. Aju žongleerib mitme väljakutsega samaaegselt, teravdades otsustamise, eesmärkide seadmise ja planeerimise suutlikkust, mis vanusega sageli tuhmuvad.

Mõnele sobivad paremini seiklused, mis eeldavad mõistatuste lahendamist, nagu näiteks Portal või The Legend of Zelda. Iga lahendatud mõistatus tugevdab probleemide lahendamise oskust, hoides neuronid töös, sünapsid ühendatud ja vaimse tervise tugevana.

Multiplayer ehk mängimine kui sotsiaalne tegevus

Isolatsioon ähvardab paljusid eakaid, videomängud on kasulikud ka sel rindel. Multiplayer mängud on seega justkui relv üksilduse vastu. Kui keeled suus, ühendavad veebikogukonnad inimesi üle kontinentide, kultuuride ja vanusegruppide. Eakad leiavad digitaalsetest maailmadest sõprussuhteid ja seltskonda, võideldes üksilduse vastu ja suurendades samal ajal oma vaimuteravust.

Isegi lihtsad, sotsiaalsed mängud, nagu Words With Friends või spordiennustus, võivad igapäevaelu oluliselt rikastada. See ei ole enam lihtsalt mängimine, kui jagatakse kogemusi, naerdakse koos, konkureeritakse ja tehakse koostööd. Selline sotsiaalne suhtlemine parandab sügavalt vaimset ja emotsionaalset tervist, hoides isoleeritustunde eemal.

Kõrvalised ülesanded ehk emotsionaalse vastupanuvõime ülesehitamine

Videomängud pakuvad ka üllatavat emotsionaalset kasu. Samal ajal, kui mängija juhitavad virtuaalsed tegelased tegelevad oma probleemide ja tagasilöökidega, harjutab emotsionaalset reguleerimist, vastupidavust ja püsivust kaudselt ka mängija. Keeruliste mängustsenaariumide ületamine võib aidata toime tulla reaalse elu väljakutsetega, kasvatades vaimse teravuse kõrval ka emotsionaalset tervist.

Kui olla mängus kinni keerulises mõistatuses, võib tunda pettumust, kuid sihikindlus edu saavutamisel tõukab edasi. Kui lõpuks takistus ületada, vallandab aju dopamiini tulva, mis suurendab motivatsiooni, rahulolu ja isegi enesekindlust. Tehniliselt on see ju lõbus vastupidavustreening.

Avatud saavutused - terav mõistus ja rõõmus elu

Vastupidiselt stereotüüpidele ei ole arvutimängud vaid noortele. Videomängud võimestavad 60+ täisealisi, aktiveerides passiivse meelelahutuse asemel aju, soodustades sotsiaalseid sidemeid ja kasvatades emotsionaalset tugevust.

Küsimus ei ole üleöö vilunud mängijaks saamisest. Alustada võib ettevaatlikult - üks mõistatus siin, üks strateegiamäng seal. Varsti, kui uued närvirajad ärkavad, paranevad reaktsioonid ja tuju tõuseb. Tõeline saavutus ei ole mitte viimase vaenlase alistamine või kõrge punktisumma saavutamine. Ennekõike on see elujõulisuse, uudishimu ja pideva kasvu hindamine igas vanuses.

Viimane tase: elupõline mäng

Kui järgmine kord oma lapselapsi arvuti- või telefonimängudesse süvenemas näed, paluge neil oma pooleliolevaid ülesandeid tutvustada. Vanemaealisena ei tähenda mängimine tingimata noorema põlvkonnaga sammu pidamist, vaid oma kognitiivsete võimete suurendamist. Asi ei ole vanuses - asi on mõtteviisis.

Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!