Reumafoorum: osteoporoos on aladiagnoositud

Reumatoidartriidi ja teiste reumaatiliste haiguste kohta leiab teavet reumaliidu kodulehelt: www.reumaliit.ee või liidu teabepäevadel jagatavatest voldikutest. Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Tartus 8. mail toimunud Reumafoorumil leidsid eksperdid, et luuhõrenemine ehk osteoporoos on aladiagnoositud ja alaravitud.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla reumaõe Helina Hüti sõnul on probleemiks see, et osteoporoosi ei peeta tihti haiguseks, mida saaks ennetada, vaid lihtsalt vananemise osaks. Tema sõnul on haigus aladiagnoositud ja alaravitud.

Tervishoiutöötajad tunnevad sageli ebakindlust ravi määramisel ja nende töö on takistatud aja- ja ressursipuuduse tõttu. Samuti esineb hirme ravimite kõrvaltoimete ees.

Tartu Ülikooli Kliinikumi Naistekliiniku vanemarst-õppejõud Made Laanpere sõnul on riskide hirmus meil alakasutatud hormoonasendusravi ja paljud naised on seetõttu jäänud ilma vajaliku abita. Ennetamata on jäänud suur hulk luumurde tulevikus. Ta tõi välja, et hormoonasendusravi tuleks alustada kohe menopausi alguses.

Eesti Reumaliidu juhatuse liikme Ingrid Põldemaa sõnul on varajane ennetamine osteoporoosi haigestumise vältimisel võtmeteguriks. Probleemiks on nii vähene teadlik ennetamine kui tegelikult ka arstide vähene teadlikkus.

Tema sõnul ei osata inimesi ennetusele suunata, haigeid märgata, neid uuringutele saata ja seejärel tulemusi tõlgendada, et õigeaegne ravi peale saada. Kui aga haigus on juba diagnoositud, ei ole paraku paljudel juhtudel ravisoostumus piisav, sest kardetakse ravimite kõrvalmõjusid ja puudu jääb selgitamisest ning teadlikkusest.Väga suur roll on ka toitumisel kuid kahjuks ei ole haigetele suunatud toitumisjuhised kättesaadavad.

Osteopeenia ehk luuhõrenemise algusfaas on sadadel tuhandetel inimestel, kuid paljudel juhtudel seda endale ei teadvustata. Küll aga saaksid nad kõik haigestumist edukalt ennetada, sest luutervise säilitamiseks on peamine võimalus lihasmassi säilitamiseks igapäevane regulaarne liikumine. Alates 50ndast eluaastast hakkab lihasmass vähenema ja lihastreening aitab lihasjõudu säilitada.

Iga kolme sekundi järel toimub maailmas üks osteoporootiline luumurd, mis tähendab, et varajane diagnoosimine ja ravi on üliolulised. Mitmes ettekandes rõhutati, et osteoporoos peab olema rahvatervise prioriteet ja selle ennetusse tuleb kaasata kõik tervishoiutöötajad. Haigus on tugevalt aladiagnoositud ja suure koormusega nii lähedastele kui riigile. Euroopa Liidus ulatusid osteoporoosiga seotud kulud juba 2019. aastal 56,9 miljardi euroni, millest enamik moodustas murdude ravi ja pikaajalise puude kulud. Paljud murdudest on ennetatavad, kui haigus oleks varakult avastatud ja ravi alustatud Eestis jääb hinnanguliselt 84 protsenti naistest, kes vajaksid osteoporoosiravi, sellest ilma.

Eestis esineb igal aastal ligi 7900 uut haprusmurdu ja prognooside järgi see arv kasvab.

Osteoporoos on kasvav rahvatervise probleem, mida iseloomustab luude haprus ja suurenenud luumurrurisk. Luumurrud põhjustavad kroonilist valu, elukvaliteedi langust, töövõime kaotust ja isegi enneaegset surma, olles üks peamisi pikaajalise puude põhjuseid. Tegemist ei ole pelgalt vanadushaigusega, vaid vaikse epideemiaga, mille esimene nähtav tagajärg võib olla kodarluu või reieluukaela murd, lõualuu nõrgenemine või ka hammaste enneaegne väljalangemine.

Reumafoorumi korraldas reumaatilisi haigeid ja lähedasi ühendav Eesti Reumaliit, mis tegutseb alates 1991. aastast. Liidu missiooniks on toetada kõiki reumaatilisi haigeid, pakkudes igakülgset adekvaatset informatsiooni ning mõjutades osapooli, kes võivad haigete ellu positiivseid muutusi tuua. Liit annab välja informatiivset Reumakirja, mille värske number räägib põhjalikult osteoporoosist ja sellega kaasnevast: https://reumaliit.ee/reumakiri/