/nginx/o/2013/05/15/1755824t1hb4de.jpg)
/nginx/o/2025/05/08/16829573t1hed61.png)
Liigesehaigused ei ole vaid vanaduse tunnus. Need võivad avalduda igas vanuses ning sageli on haiguse alged seotud aastatepikkuse ülekoormuse, varasemate vigastuste või elustiilivalikutega.
Tartu Ülikooli Kliinikumi ortopeediakliiniku ülemarst-õppejõud, professor Aare Märtson ja ortopeediakliiniku juht Katre Maasalu rõhutavad, et liigeste tervis on suurel määral inimese enda kätes – paljudel juhtudel saab operatsiooni ennetada lihtsate, aga järjepidevate valikutega.
Kulumine tähendab põletikku
Tänapäevane arusaam artroosist erineb oluliselt varasemast. Kui veel mõne aasta eest räägiti liigesekõhre "kulumisest", siis uued teadusuuringud näitavad, et tegu on põletikulise haigusega. "Seega pole enam õige öelda, et "kõhr kulus ära", korrektne on, et "kõhr hävis," selgitab professor Aare Märtson.
Liigeshaigus võib tabada mistahes liigest, kuid sagedamini esineb seda puusa- ja põlveliigestes. Lisaks võib probleem väljenduda alaseljavaluna, mis elu jooksul kimbutab vähemalt poolt elanikkonnast. Vanemaealistel lisanduvad riskidena liigeselähedased luumurrud, mis on sageli seotud luuhõrenemise ehk osteoporoosiga.
Professori hinnangul liigesehädade sagenemine vanusega loomulik, aga vanust ei saa pidada ainsaks põhjuseks. "Krooniline ülekoormus, sportlaskarjäär, sundasendid tööl või liigesesse ulatuvad traumad tõstavad haigestumise riski. Samuti mõjutavad liigeseid kaasuvad haigused ja teatud ravimid, mis muudavad luude ainevahetust. Ülekaal mängib aga eriti suurt rolli."
Liigesehaiguse esimene ravi ei ole operatsioon. Vastupidi – tänapäevane konservatiivne, liigese põletiku ravi on tõhus ja sageli piisav, et sümptomeid leevendada.
Dr Katre Maasalu sõnul mõnest üksikust tabletist ei piisa, kuid juba mõnekuuline tablettravi võib põletiku taanduma panna ning vähendada valu märkimisväärselt ja selle mõju võib kesta mitu aastat. Kui ravimiteraapiat toetavad veel sobiv liikumine ja kehakaalu alandamine ning kindlasti taastusravi, võivad tulemused olla veelgi püsivamad.
Liikumine on suur abimees
Liikumine on üks olulisemaid abimehi liigesehaiguse ennetuses ja ravis. Kõige soovitatavamad on raskusjõuvabad tegevused – ujumine, rattasõit, vesivõimlemine –, mis ei koorma liigeseid, kuid toetavad lihastööd ja liikuvust. Väga häid tulemusi annab ka kepikõnd, mis lisaks aeroobsele koormusele aitab parandada tasakaalu.
Füsioteraapia, mida sageli alahinnatakse, on professor Aare Märtsoni sõnul üks tõenduspõhiseid ja pidevalt arenevaid ravivõtteid. Füsioterapeudi juhendamisel saab õppida õiged tehnikad ja harjutused, mida hiljem iseseisvalt jätkata.
Erinevad abivahendid, nagu veeteraapia, saun ja vannid, võivad kroonilise liigesehaiguse korral olla väga toetavad. Kuid siingi tuleb arvestada individuaalseid eripärasid – näiteks südamepuudulikkuse korral ei pruugi kuum saun olla sobiv valik.
Aga liigesesüstid?
Lisaks tablettravile ja füsioteraapiale võib arstil olla vajadus soovitada liigesesüste, kuid need ei ole esimene valik. Neil on mitmeid vastunäidustusi ning need ei sobi kõigile patsientidele. Seetõttu on veelgi olulisem teha kõik võimalik haigusseisundi varajaseks ohjeldamiseks.
Kaalulangetus mängib samuti olulist rolli – isegi kolme kuni viie kilo kaotamine võib märgatavalt leevendada liigesevalu. Samas tuleb vältida ülepingutamist ja järske režiimimuutusi. "Kui varasem tugitoolisportlane asub äkki iga päev intensiivselt treenima, võib see tuua rohkem kahju kui kasu," hoiatab dr Katre Maasalu.
Liigesevahetus pole esmane valik
Samas tuuakse välja ka murekoht: liigesehaiguste ravi kiputakse vähem tõsiselt võtma kui näiteks kõrget vererõhku, kuigi mõlemad on kroonilised seisundid, mis vajavad järjepidevat lähenemist. "Tablettides ei kahelda mõne teise kroonilise haiguse puhul – näiteks nagu kõrge vererõhk, mille korral inimesed võtavad korrektselt ravimeid ning ei mõtle kohe operatsioonile. Liigeste puhul kipuvad inimesed aga esmalt just operatsiooni peale mõtlema," ütleb dr Katre Maasalu.
