Melanoomi teadlikkuse kuu kutsub üles nahka kaitsma

Päikese nautimises pole midagi halba – vastupidi, keha vajab valgust ja soojust. Küll aga tuleb päikesekiirguse suhtes olla teadlik ja ettevaatlik, et vältida naha kahjustusi ja tõsisemaid tervisemuresid nagu melanoom. Foto: Anthony Devlin / PA Wire / Press Association Images

Mais tähistatav melanoomi teadlikkuse kuu kutsub üles nahka kaitsma ja muutusi märkama, sest varajane avastamine päästab elu. 

Kevadpäike teeb inimestel õõmsaks ja kutsub õue liikuma. Päikese nautimises pole midagi halba – vastupidi, keha vajab valgust ja soojust. Küll aga tuleb päikesekiirguse suhtes olla teadlik ja ettevaatlik, et vältida naha kahjustusi ja tõsisemaid tervisemuresid nagu melanoom.

Melanoom on naha või limaskestade pigmentrakust ehk melanotsüüdist tekkinud pahaloomuline kasvaja, mille suurim välisfaktor on ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus.

Nahakliiniku onkoloogi doktor Marianne Niine sõnul tekib melanoom siis, kui melanotsüüdid hakkavad kontrollimatult jagunema ja muteeruma. Seda võib märgata kas olemasoleva sünnimärgi muutuste kaudu või uue, ebatavalise laigu tekkimise näol.

Melanoom võib levitada siirdeid erinevatesse organitesse ja alata pealtnäha süütute muutustega nahal. Seetõttu on oluline jälgida nahka ja reageerida kahtlase muutuse korral.

„Ära jää ootama suuri muutusi – tule kontrolli juba väikeste muutuste korral Paljud inimesed ootavad, kuni muutus nahal on väga silmatorkav. Tegelikult võib juba väike muutus – uus sünnimärk, kiire kasv, kuju või värvi muutus – olla esimene ohumärk. Kui märkad midagi kahtlast, ära oota – pöördu arsti poole. Varajane avastamine on eluliselt tähtis,” rõhutas doktor Niin.

Diagnoos algab dermatoloogi visiidiga ja vajadusel dermatoskoopilise uuringuga. Kui kahtlus jääb, eemaldatakse sünnimärk ja saadetakse koeanalüüsi. Ainult histoloogiline uuring annab lõpliku kinnituse. Vajadusel tehakse ka täiendavad uuringud haiguse ulatuse määramiseks.

Melanoomi diagnoosimine algab dermatoloogi visiidist ja vajadusel dermatoskoopiaga. Kui kahtlus püsib, eemaldatakse kahtlane sünnimärk kirurgiliselt ja saadetakse koeanalüüsi. Ainult histoloogiline uuring annab lõpliku diagnoosi. Edasised uuringud – näiteks vereproovid, lümfisõlmede hindamine või kompuutertomograafia – selgitavad haiguse ulatust.

„Eestis on päikest vähe, kuid just seetõttu kiputakse suvel päikese käes viibima liialt kaua ja kaitseta,“ tõdes Niin, lisades, et melanoomi saab suuresti ennetada teadliku käitumise kaudu päikesega kokkupuutel.

Ravi sõltub haiguse staadiumist. Varajases staadiumis piisab sageli kirurgilisest eemaldamisest koos turvatsooniga. Kui melanoom on juba levinud, kaasatakse ka immunoteraapia, sihtmärkravi, harvem ka keemiaravi. „Varases staadiumis avastatud melanoomi prognoos on väga hea – 5 aasta elumus on üle 90 protsendi,“ kinnitas doktor Niin.