Liikumisvabadus algab õigetest abivahenditest

Kauni kevadpäeva nautimine ei tohiks olla vaid noorele inimesele lubatud luksus. Foto: Invaru abivahendikeskus

Kevadised ilmad meelitavad inimesi õue värsket õhku nautima, kuid paljudele vanemaealistele pole see sugugi nii lihtne. Põhjuseid on mitmeid – mõni pelgab abivahendiga liigeldes teistele tüliks olla, mõnel juhul ei toeta taristu tugiraami või muu abivahendi kasutamist, vahel aga peitub takistus hoopis sotsiaalses tabus.

Invaru abivahendikeskuse kliendikogemuse valdkonnajuht Kadri Tiido sõnul ei saa kindlasti öelda, et abivahendite puudus oleks põhjuseks, miks paljud vanemaealised toast välja ei soovi või ei saa tulla. „Lai valik abivajajatele liikumiseks mõeldud professionaalseid lahendusi on kindlasti olemas: olgu nendeks siis rulaatorid, ratastoolid – elektrilised või käte jõul liikuvad – või kargud,“ räägib Tiido.

Ebakindlus hoiab toas

„Pigem on küsimus emotsionaalses pooles – Eesti inimesed ei ole veel harjunud igapäevaselt abivahendeid avalikus ruumis kasutama, nii nagu seda tehakse mujal maailmas,“ tõdeb Tiido. Ta lisab, et tegelikult ongi abivahendite roll toetada inimeste igapäevaelu ja liikumist. “Julguse ja enesekindluse leidmiseks võiksime vaadata näiteks naaberriigi Soome poole, kus vanemaealised liiguvad enesekindlalt tugiraamide ja teiste abivahenditega,” julgustab Kadri Tiido inimesi järele mõtlema abivahendite kasulikkuse üle.

Tiido hinnangul tekitab abivajajate ebakindlus neis mõningast hirmu toast välja minna – tuntakse muret, kas saadakse üksi hakkama, et näiteks tänav turvaliselt ületada. Samuti kardetakse tänapäevase kiire elutempoga ühiskonnas teistele jalgu jääda. „Ebakindlusest jagusaamine ongi esimene raske samm. Samas ei pea jalutuskäigu jaoks võtma ette pikka matka, vaid piisab ka kodu lähedal asuva õunapuu all istumisest, aga ka pargi, päevakeskuse või poe külastamisest ,” julgustab Tiido. Tema kinnitusel saavad suureks abiks olla ka lähedased, kellega koos esimesed jalutuskäigud ühiselt ette võtta ja meelepärased kohad läbi käia.

Mugav liikumine algab õigest valikust

„Kuuleme Invaru külastajatelt sageli, et vanadele ja puuetega inimestele mõeldud kaldteed ja muud juurdepääsuvõimalused on paljudes kohtades olemas, kuid ei moodusta ümbritsevaga ühtset tervikut. Kuigi kaldteed ja tänavate äärekivid on paigaldatud tugiraamiga liikleja jaoks mugavalt, ei ole mõni järgnev lõik teekonnal sugugi läbipääsetav,” tõdeb ta.

Olukorra lahendamiseks tuleks Tiido sõnul tugiraami kasutajal koos klienditeenindajaga täpselt läbi mõelda, kus, millal ja kui tihti on tarvis liikumisabivahendit kasutada ning käia koos mõttes läbi võimalikud liikumisteed ja takistused. „Siin on tähtis iga detail – näiteks ka see, millisel pinnasel raami kasutatakse, sest siledale ja kõvemale pinnasele sobivad kitsaste ratastega variandid, pehmemal pinnasel ja muru peal on aga lihtsam liikuda laiemate ja suuremate ratastega tugiraamiga,“ selgitab Tiido.

„Imestan tihti linnapildis raskeid toidukotte kandvaid eakaid nähes, et miks nad ometi endale liiga teevad ja kasvõi rulaatorit või tugiraami ei kasuta? Ometi on neil ju võimalus sellega stabiilsemalt liikuda, vajadusel raami istmel puhkepaus teha ja poekott abivahendi korvi panna,“ mõtiskleb Tiido kasutamata võimaluste üle.

Tugiraami omamine ei ole luksus

Abivahendite hinnad võivad esmalt paljusid ära hirmutada, mistõttu jääb nende soetamine tagaplaanile. Pensionäridel on võimalik oma perearstilt või pereõelt võtta abivahenditõend, mille alusel on võimalik muretseda endale abivahend taskukohase hinnaga. Abivahenditõendi alusel tasub Sotsiaalkindlustusamet 90% vahendi piirhinnast. Populaarne on ka abivahendite üürimine, mis on samuti rahakotisõbralik. “Tugiraam ei ole luksus, vaid igapäevaeluks hädavajalik. Õnneks teeb riigi toetus selle kättesaadavaks,” lisab Tiido.

Kauni kevadpäeva nautimine ei tohiks olla vaid noorele inimesele lubatud luksus. Kadri Tiido kutsub eakaid üles julgemalt õue minema. „Nii nagu mõjutab liikumine inimese elukvaliteeti ja tervena elatud aastaid, nii mõjutab see ka meie suhtumist,“ leiab Tiido. „Enesega rahulolev ja hakkamasaav inimene on ka oma lähedastele parem kaaslane,“ usub ta. Nii nagu Kadri Tiido kutsub lähedasi üles abivajajaid toetama, innustab ta ka abivajajaid julgemalt abi küsima. „Sageli on inimesed meie ümber palju abivalmivad, kui ette kujutada oskame – nad lihtsalt ei tule ise selle peale, et abi pakkuda,“ kinnitab ta, pannes inimestele südamele märgata inimest, mitte abivahendit.