/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/04/07/16761100t1he9f7.jpg)
- Tahteavaldusega ei ole võimalik soovida eutanaasiat ega abistatud enesetappu.
- Iga inimese elu lõpp oleks väärikas.
- Teema tekitab poleemikat.
Riigikogu sotsiaalkomisjon saatis esmaspäeval täiskogusse esimesele lugemisele seaduseelnõu, mis võimaldab patsiendil loobuda elu pikendavatest tervishoiuteenustest. Tahteavaldusega ei ole võimalik soovida eutanaasiat ega abistatud enesetappu.
Riigikogu sotsiaalkomisjon saatis esmaspäeval täiskogusse esimesele lugemisele seaduseelnõu, mis võimaldab patsiendil loobuda elu pikendavatest tervishoiuteenustest. Tahteavaldusega ei ole võimalik soovida eutanaasiat ega abistatud enesetappu.
Komisjoni esimehe Signe Riisalo sõnul peab riik aitama tagada, et iga inimese elu lõpp oleks väärikas ning korraldatud tema soove, veendumusi ja väärtusi silmas pidades. „Elulõpu tahteavalduse märkimine terviseinfo süsteemi sündis osapoolte pika ja põhjaliku koostöö tulemusel eesmärgiga vähendada inimeste asjatuid kannatusi. Ühelt poolt saavad patsiendid nüüd õiguse arsti nõustamise järel loobuda elu pikendavatest terviseteenustest, teisalt saavad arstid kindlustunde, et ravi lõpetamine on ka tõesti patsiendi soov,“ sõnas ta.
Riisalo täpsustas, et seni ei jõudnud info notariaalselt kinnitatud sooviavaldustest sageli arstideni, kuna see ei kajastunud tervise infosüsteemis. „Eelnõu suur väärtus on see, et iga arst hakkab nägema patsiendi soove infosüsteemi vahendusel,“ sõnas Riisalo.
Komisjoni aseesimees Riina Solman märkis, et inimestel on oma elu lõpu üle otsustamisele väga erinevad vaated, teema tekitab poleemikat ning läbi on vaja arutada väga palju nüansse.
„Peame olema kindlad, et loodavat süsteemi ei saa kuidagi kurjasti ära kasutada – et patsiendi turvalisus oleks tagatud ja inimese eluga manipuleerimine oleks välistatud. Lisaks tundub kohatu rääkida süsteemiga kaasnevast kulude kokkuhoiust ajal, kui inimesed, eriti eakad inimesed on frustreerunud maksutõusudest ja elukalliduse tõusust. Kui me räägime majanduslikult raskel ajal elulõpu tahteavaldusest, siis sellega saadame poliitiliselt tasandilt signaali, justkui mõned inimesed oleksid meile liigne koorem. Sellist kartust on avaldanud eakate ühenduse liikmed,“ rääkis Solman.
Elulõpu tahteavaldust saavad edaspidi koostada täisealised teo- ja otsusevõimelised inimesed, samuti piiratud teovõimega isikud, kui arst peab neid otsusevõimeliseks. Arsti kohustuslik nõustamine tagab, et otsus oleks põhjalikult läbi mõeldud. Soovi korral võib hiljem tahteavaldust uuendada või tühistada.
Tahteavaldus esitatakse tervise infosüsteemis digitaalselt, erandina ka paberil, kui inimene ei ole digipädev – sellisel juhul sisestab andmed tervishoiutöötaja. Loobuda võib kõigist elu pikendavatest tervishoiuteenustest näiteks elustamisest, kunstlikust hingamisest, sondiga toitmisest, dialüüsist, antibiootikumravist, keemiaravist, operatsioonidest jm. Loobumine on seotud inimese tahteavalduses kirjeldatud terviseseisuni saabumisega, mille fikseerib arst ja mis on eelduseks tahte rakendamisele. Tahteavaldusega ei ole võimalik soovida eutanaasiat ega abistatud enesetappu.
Seadus on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2027. aastal, et tagada piisav aeg IT-arenduste valmimiseks, arstide koolitamiseks ja avalikkuse teavitamiseks.
Sotsiaalkomisjoni tegi riigikogu juhatusele ettepaneku võtta valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse ehk patsiendi elulõpu tahteavaldus eelnõu täiskogu istungi päevakorda 23. aprillil ja esimene lugemine lõpetada.