Varane reumatoidartriit põhjustab käte ja jalgade strukturaalseid ja funktsionaalseid muutusi

Reumatoidartriidiga patsientidel esines luutiheduse langus käeluudes, käte ja jalgade lihasmassi vähenemine ning koos sellega ka lihasfunktsiooni halvenemine, lisaks käe rasvamassi suurenemine. Foto: Andero Kalju

Tartu Ülikoolis arstiteaduse alal kaitstud doktoritöös selgus, et juba varase reumatoidartriidi korral esinevad kätes ja jalgades struktuuri ning funktsiooni muutused, mis tulenevad süsteemsest põletikust.

Doktoritöö autor ja Tartu Ülikooli Kliinikumi reumatoloog Annika Valner selgitas, et reumatoidartriit on krooniline haigus, mis tekitab põletikku peamiselt käe ja jala väikestes liigestes, esinedes kuni 1 protsendil elanikkonnast.

„Haigus kujutab endast liigeste põletikku, mille tagajärjel tekib liigeskõhre kahjustus ja liigeste funktsioon häirub. Lõpuks võib haigus progresseeruda invaliidistumiseni. Ehkki reumatoidartriidi ravi on muutunud kättesaadavamaks ja efektiivsemaks, kujuneb kuni 25 protsendil inimestest haigusest tingitud liigesekahjustus juba esimese kolme haiguskuu jooksul. Lisaks tekivad luu-, lihas- ja rasvkoe strukturaalsed muutused, mis võivad oluliselt mõjutada patsientide elukvaliteeti.”

Uurimistöö eesmärk oli hinnata faktoreid, mis on seotud käte ja jalgade strukturaalsete ning funktsionaalsete muutustega varase reumatoidartriidi korral, kuna neid on väga vähe uuritud. „Uuringusse kaasati 83 esmase reumatoidartriidi diagnoosiga patsienti, rahvastikupõhiseks kontrollgrupiks moodustati 321 uuritavaga juhuvalim perearsti nimistust. Uuritavatele tehti vereanalüüsid põletikumarkerite määramiseks, viidi läbi 24 tunni toitumise analüüs, hinnati lihasfunktsiooni, luutihedust ning kehakoostist. Reumatoidartriidi patsientidelt küsiti lisaks haiguse anamneesi, hinnati kui põletikuline ja aktiivne haigus hetkel on ning tehti röntgenülesvõte labakätest,“ rääkis Valner.

Doktoritöö autori ja Tartu Ülikooli Kliinikumi reumatoloogi Annika Valneri sõnul näitasid uurimistulemused, et juba varase reumatoidartriidi korral esineb nii käte kui ka jalgade struktuuri ja funktsiooni muutused tingituna süsteemsest põletikust. „Reumatoidartriidiga patsientidel esines luutiheduse langus käeluudes, käte ja jalgade lihasmassi vähenemine ning koos sellega ka lihasfunktsiooni halvenemine, lisaks käe rasvamassi suurenemine. Need muutused olid seotud kõrgema põletikulise aktiivsusega, toitumisharjumuste ning suitsetamisega.“

Kuna artriidi haaratus võib varieeruda, siis on Valneri sõnul oluline hinnata paralleelselt nii käsi kui ka jalgu. „Varase reumatoidartriidi korral võiks lisaks tavapärasele röntgenülesvõttele teha ka käeluude luutiheduse ja lihasmassi hindamise koos analüüsidest interleukiin-6 määramisega. See diagnostiline meetod võiks olla kasulik reumatoloogidele, ennetamaks artriidile omaste muutuste teket ning seeläbi mõjutada ka ravistrateegiaid.“

Annika Valneri doktoritöö „Changes in structure and function of extremities in early rheumatoid arthritis“ juhendajad on professor Riina Kallikorm ja professor Margus Lember.