60+ aprillikuu number ⟩ Üleminekuaeg ja rõõmsad rullid

60+ aprillinumbris ilmub palju põnevaid retsepte. Spinatile võid soovi korral lisada muid rohelisi ürte – tilli, peterselli vms. Kuid just spinat annab rullile erkrohelise värvi. Teised rohelised ürdid tumenevad küpsetamisel. Foto: Maire Vesingi

60+ aprillikuu numbris jagab oma eluseiku ja meenutusi Eesti staažikaim majandusteadlane Heido Vitsur.

LHV majandusanalüütik Heido Vitsur – mees, kellele töö on hobi ja kelle matemaatikaoskused aitavad majandusmaailma paremini näha. 81aastane majandusteadlane väidab, et tal on püsiv huvi elu vastu. “Ma ei ole kunagi kaotanud uudishimu, et mida toob järgmine aasta. Jube kahju on, kui ei saaks teada, mis juhtub pärast 2032. või 2042. aastat, kuhu see elu välja tüürib,” räägib Heido Vitsur ajakirja 60+ värskes numbris.

Andropaus ehk meeste üleminekuaeg on nähtus, millest räägitakse vähem kui menopausist, kuid mis mõjutab paljusid mehi vanusega seotud hormonaalsete muutuste tõttu. “Meestel on hormoonide tootmise langus aeglasem ja pikaajalisem protsess kui naistel,” selgitab ajakirja 60+ aprillinumbris Meliva uroloog Mare Leht. “Kui naistel toimub menopausi ajal hormonaalne muutus kiiresti ja selgete tunnustega, siis meeste puhul on see märgatavalt hajusam ning kõiki mehi see tingimata ei puuduta.”

“Minu meelest on ju huvitav teada, kes olid meie esivanemad, kus nad elasid ja millega tegelesid. Tihtipeale selgub, et ammused tuttavad osutuvad sugulasteks,” ütleb Jaan Tagaväli, 30aastase kogemusega sugupuu-uurija ajakirjaveergudel. “Värskendatakse suguvõsalegende ja avastatakse, et kauge esivanem on olnud teisest rahvusest ja tulnud siia väga kaugelt. Oma sugupuu uurimisel on töörõõm see üks rõõm, aga suhtlemisrõõm vastleitud sugulastega on see kõige suurem rõõm.” Põnevast harrastusest – oma suguvõsa uurimisest saab lugeda värskest 60+ numbrist. Juttu tuleb sellest, kuidas oma sugupuu uurimist alustada, miks tasub esmalt ette võtta üks esivanem, kuidas sugupuud kujundada ja millist abi saab kodusest rahvusarhiivist?

See oli kunagine Valgejõe metskonna kontorihoone otse küla keskel teeristis. Aastaid seisis maja tühjana. Otsisid nad oma kodu üle terve Eesti, vaatasid mitmeid kohti, kuni astusid siia sisse äratundmisemotsiooniga, kuid hind käis esialgu üle jõu. Lõpuks metskonnamaja hind langes ning koos abikaasa Allan Alaküla ja poegade Gregori ja Gabrieliga said nad Valgejõe kogukonna liikmeteks. Ajakiri 60+ uurib, mida vahvat Valgejõel uudistada saab.

Toidupüramiidi esimese põhitoidugrupi moodustavad köögiviljad, puuviljad ja marjad. Miks need on väga vajalikud ning millistes hulkades oleks mõistlik ja tervislik selle grupi tooteid päevas tarbida? Professor Mihkel Zilmer ja Tervise Arengu Instituudi teadus Tagli Pitsi toovad selgust.

Ajakirja 60+ veebruarinumbris kirjutasime, et nüüdisajal kasutatakse mõningates artiklites mõnede toiduainete iseloomustamiseks eesliidet “super-”. Meditsiiniteaduste doktor Rando Porosk ja meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer “riietavad” sõbralikult, kriitikata, teaduslikult ja inimese ainevahetusest lähtudes objektiivselt lahti goji-marjad.

Rullid võivad olla valmistatud pärmitainast (kaneelirullid), lehttainast, muretainast, omletitainast, beseetainast, pannkoogitainast, biskviittainast (rullbiskviit) või keedutainast. Täidisevalikul ei ole piire: köögivili, piimatooted, kala, kana, sink, krevetid, marjad, keedised, šokolaad ... Tuleb lasta vaid fantaasial lennata ning imeline rull ongi valmis, kirjutab koka eriala õpetaja Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis Maire Vesingi ja jagab 60+ aprillinumbris hulga retsepte.

Ajakirja 60+ värskes numbris kirjutab südamliku kolumni tekstide looja Lauri Räpp. Ajakirjast ei puudu ka suur ristsõna. See ootab lugejat lahendama.