/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2024/10/11/16410932t1h0082.jpg)
Eesti arstide ja teadlaste juhtimisel avaldati esimesena maailmas rahvusvaheline juhis rinnavähi polügeense riskiskoori (PRS) kliiniliseks kasutamiseks, vahendab meditsiiniväljaanne Med24.
Eelretsenseeritud teadusajakirjas Cancers ilmunud juhis annab tõenduspõhised soovitused selle kohta, kus ja kuidas rakendada PRS-testimist igapäevases tervishoius, et toetada rinnavähi personaliseeritud ennetust ja sõeluuringut. Nimelt analüüsib PRS paljude geenivariantide kogumõju, et hinnata täpsemalt naise personaalseid riske haigestuda rinnavähki. Personaalse rinnavähiriski hindamine on oluline täpsema ennetuse ja sõeluuringu rakendamiseks, mille eesmärk on rinnavähist tingitud suremuse vähendamine. Kuigi PRS-testimine on juba piiratud kujul tervishoius kasutusel, on seni puudunud tõenduspõhiselt läbi analüüsitud juhised selle laiemaks rakendamiseks. Juhise avaldamine loob võimaluse liikuda edasi riskipõhise ja personaliseeritud rinnavähi ennetuse ja sõeluuringu suunas.
„See on märgiline samm personaalmeditsiini arengus rinnavähi valdkonnas,” ütles juhendi juhtautor ja ülikooli kliiniku onkoloog Peeter Padrik. „PRS-testimine annab arstidele võimaluse pakkuda kõrgenenud riskiga naistele varasemat ja täpsemat ennetust – juba enne sümptomite ilmnemist.”
Juhise kaasautor Manchesteri ülikooli meditsiinigeneetika professor Gareth Evans, märkis, et PRS täiendab olemasolevaid geneetilisi teste, tuvastades riski ka neil naistel, kellel ei ole harvaesinevaid üksikgeenide mutatsioone ega tugevat perekondlikku eelsoodumust.
„See juhis annab tervishoiusüsteemidele struktureeritud viisi PRS-andmete kasutamiseks tõhusama ennetuse ja sõeluuringu planeerimisel,” lisas Evans.
Värskelt avaldatud juhis annab teaduspõhised soovitused, millal ja kuidas kasutada rinnavähi PRS-testimist kliinilises meditsiinis. Juhise koostamisel analüüsiti ulatuslikku teaduskirjandust ja kaasati juhtivate ekspertide hinnangud.
Meditsiinigeneetik ning ülikooli kliinikumi geneetika ja personaalmeditsiini kliiniku juht Sander Pajusalu ütles, et see juhis on oluline samm geneetika toomisel igapäevasesse ennetavasse tervishoidu.
„Polügeensed riskiskoorid annavad meile võimaluse hinnata rinnavähi geneetilist riski suuremal hulgal naistel kui varem – tagades, et ennetustegevused nagu näiteks mammograafilised uuringud tehakse just neile, kes seda kõige enam vajavad,” selgitas Pajusalu.
Juhis valmis BRIGHT-i ja AnteNOR-i teaduskonsortsiumide ekspertide koostööna. Töös osalesid teadlased ja arstid Eestist, Norrast, Rootsist, Suurbritanniast ja Portugalist. Eestist panustasid juhise koostamisse Tartu ülikooli kliinikumis, Tartu ülikoolis ning tervisetehnoloogia ettevõtte Antegenes teadlased ja arstid.