/nginx/o/2023/11/22/15735779t1h3920.jpg)
Pensioni- ja rahatarkuse hübriidkonverentsil jagasid oma kogemusi Eesti tuntud finantseksperdid, investorid ja pensionikogujad, kes rääkisid lisaks säästmisele, pensionipõlve planeerimisele ja investeerimisele ka sellest, miks on oluline otsustada oma tuleviku üle just praegu.
Põhisõnum oli selge: investeerimisel ja pensioniks kogumisel on inimese kõige parem sõber aeg ning järjepidevus.
Päeva alustas ettekandega võlanõustaja, koolitaja ja psühholoog Evelyn Eichhorst, kes aitas mõista rahaliste otsuste ja harjumuste seoseid.
/nginx/o/2025/03/13/16711322t1h5deb.jpg)
Eichhorst andis ülevaate eestlaste võlanõuete statistikast ning märkis, et võlglaste hulk on murettektitav, kuid ajas üpris stabiilne. Eichhorst soovitas raha kogumise motivatsiooniks kõrvutada tänased tulud-kulud välja makstava reaalse pensioni summaga. „Analüüsi, kas sul on sellise pensioniga täna võimalik ära elada? Kui ei, siis on aeg muutusteks,” lisas Eichhorst. Ka oli jutuks, milline on võla teekond ning inimese tegevusetus selle pikendamisel. Kõneleja andis näpunäiteid, millistest sammudest võla likvideerimisel alustada ja kuidas sealt edasi liikuda säästmise suunas.
Arengutreener, koolitaja ja ettevõtja Killu Kolsar ning investeerimisblogija, makromajanduse ja rahatarkuse jagaja (Rahatreener) Martin Korjus arutlesid, miks pensionipõlve planeerimist võiks alustada viivitamatult ja võimalikult vara. „Alustuseks on oluline teada, kui suured on igakuised kulud ja need peaksid olema kindlasti väiksemad kui tulud,” märkis Korjus. Killu Kolsar märkis, et igaüks peaks suutma vastata oma „miks” küsimusele ehk milline on minu rahaline mõtteviis ja kas see toetab minu hakkama saamist täna, aga ka tulevikus. Veel arutlesid noored esinejad, miks on oluline rahatarkusega tegeleda isegi siis, kui sul pole tuleviku perspektiivi ja soov on elada hetkes. „Kui sa oma tulevikku soovid muuta, peaksid mõtlema, milline see tulevik on ja kas enda tulevikku kontrollin ma ise või teeb seda keegi teine,” arutleti üheskoos.
Ettevõtja ja rahatarkuse entusiast Ilona Tint viis läbi praktilise töötoa liitintressi arvutamisest ja selle seosest pensioniga. Tint tutvustas oma investeerimistegevust, kus pidas olulisimaks liitintressi toimimisest aru saamist, kuna selle mõju on väga suur. Ta tõi välja muuhulgas ka liht- ja liitintressi vahe ning mõlema mõju kogumisele. „Mida kauem raha kasvab, seda suurem kasu on liitintressist, sest aeg tiksub alati koguja kasuks,” märkis Tint. Veel tõi ta välja praktilisi näpunäited, kuidas liitintressi arvutada ja seeläbi ka oma stardipositsioon kogumiseks ja investeerimiseks seada. „Mida varem hakkad koguma, seda suurem summa pensioniks koguneb,” lõpetas Tint innustavalt oma ettekande.
Päeva teises pooles rääkis investor, majandusteadlane, õppejõud ning Aasta investor 2022 Kristjan Liivamägi isiklikust kogemusest, kuidas luua endale elamisväärne pension. Liivamägi märkis, et pensionini on tal jäänud 30 aastat, kuid otsused meeldivaks pensionipõlveks on juba tehtud. Liivamägi andis ülevaade Eesti pensionisüsteemist ja arutles, kas tema tehtud otsused on 30 aasta pärast ka kasulikud. Veel vaatles ta praeguse riikliku pensionisüsteemi jätkusuutlikkust rahvastiku muutuste vaates ning tõi välja peamised ohud- maksumaksjate olulise vähenemise. Ta hindas oma riikliku pensioni tulevikuvaadet ning märkis, et esimene sammas tema soovitud elukvaliteeti pikemas vaates ei toeta, seega tõi välja lisavalikute olulisuse. „Mul on täna võimalik teha otsus oma tuleviku heaks ning kombineerida selleks I, II ja II samba võimalused,” lisas Liivamägi ning märkis, et just täna tehtud valikutega saab kujundada oma kaugema tuleviku.
Sotsiaalministeeriumi pensionipoliitika juht Merle Sumil-Laanemaa andis oma ettekandes ülevaate, kas ja kuidas toimub pensioni maksmine juhul, kui inimene on töötanud või töötab välisriigis. Sumil-Laanemaa märkis, et oluline on see, kui pikk on inimese tööstaaž, kus ta pensioniea saabudes elab ja kuhu laekub tema töötasu. „Riigiti on pensioni maksmine erinev ning oleneb mitmest asjaolust,” märkis Sumil-Laanemaa ning tõi välja, et pensioni maksmine toimub vastavalt inimese elukohariigi seadustele. Selleks arvutatakse kokku erinevates riikides kogutud pensioniaastate staaž ning arvestatakse välja näiteks Eesti proportsionaalne osa.
Rahatarkuse koolitaja, mentor, Naisinvestorite Klubi asutaja ja 2021. aasta investor Kristi Saare ning Rahandusministeeirumi rahatarkuse koordinaator, investor ja ettevõtja Marge Aasalaid arutlesid, kuidas leida kesktee hetkes ja tulevikus elamise vahel. Üheskoos leiti, et inimesed on investeerimise teoreetilistes teadmistes head aga praktikas mitte nii väga. Selle põhjuseks on julguse puudumine teha otsuseid paremaks eluks aastakümneid hiljem. „Rahalised otsused on seotud väga tugevalt usaldusega ja on arusaadav, kui inimene investeerimisotsust pelgab,” märkis Saare. Veel arvatakse, et meie pensionisüsteem on keeruline ning investeerimiseks otsitakse lihtsaid ning kiireid lahendusi. Investeerimine on aga Saare sõnul pikk teekond, mis ei pruugi minna alati planeeritud rada. Jutuks oli ka meie järjest pikenev keskmine eluiga ning tervena elatud aastad, mis annavad tuleviku kindustamisele veelgi olulisema mõõtme.
Päeva teises pooles arutlesid Age Petter Swedbank Investeerimisfondidest, Gert Vilms SEB Varahalduses, Tõnu Pekk Tuleva Fondidest, Vahur Madisson Luminor Pensions Estoniast ja Vahur Vallistu LHV Varahaldusest selle üle, kas pensioni kogumisel tasub valida aktiivne või passiivne fond.
/nginx/o/2025/03/13/16711367t1h26fe.jpg)
Esinejad tutvustasid pankade võimalusi pensioni kogumiseks ning tõid välja, et kogu info on avalik, kuid enamus kliente seda kahjuks ei loe. Üheskoos leiti, et oluline on varakult kogumisega alustada ja teha seda stabiilselt. Pangad tõid välja klientide erinevad soovid ja just selliselt on pangad oma teenused ka välja töötanud. Kes soovib riskida, seda ka teha saab ning kes soovib liikuda oma investeerimise teekonnal aeglaselt ja stabiilselt, on ka selleks võimalus. Esinejad andsid nippe, kuidas kõrvale panna ka madala sissetuleku puhul ning millised on pankade erinevad valikuvõimalused.
Ettevõtja ning Aasta investor 2025 rääkis, kuidas alustada jõukuse kasvatamisega ning jõuda soovitud elustandardini. Esineja jagas isiklikku kogemust ning tõi välja, et kõige kindlam jõukuse kasvatamise viis on ettevõtlusega tegelemine. Ta tõi välja enda ettevõtluse algusaastad, kus peamine idee oli odavalt osta ja kallimalt edasi müüa. Praegu on tema peamine tegevus investeerimine ning esineja kinnitusel saavad investeerimisega hakkama ka lapsed, kes oskavad raha teenimiseks tööle panna oma oskused. Teine viis on oma kasuks tööle panna näiteks oma hobid. Seega, väikestest asjadest võivad alguse saada suured ettevõtmised.
/nginx/o/2025/03/13/16711371t1h612d.jpg)
Esineja sõnul on oluline hallata oma tulusid ja kulusid, teenida rohkem kui kulutada ning oskus elada säästlikult. Ta võttis kokku, et oluline on otsustada, mis on elus tähtis ja kas see, mida ma täna teen, viib mind soovitud suunas ja eesmärgini. „Vastutuse heaolu eest saab võtta igaüks ise,” lõpetas Lev Dolgatsjov.
Suunamudija Mamma ning haridusentusiast ja keeleõpetaja Viivi Lokk arutlesid, kuidas valmistuda pensionieas elu nautimiseks ning kas pensioniea saabumisel edasi töötada või mitte. Esinejad märkisid, et ettevalmistused pensionile jäämiseks olid erinevad. Mamma märkis, et kuna tema elas pensioni saabudes Soomes, ei olnud tal võimalust pensionisamba valikut teha, kuid asus ise raha hoiusele koguma.
Viivi Lokk märkis, et tema on alustas kogumist esilagu kõikides pensionisammastes ning lisaks leidnud võimalusi väikemateks investeeringuteks, mida ka veel täna teha pole hilja. Mõlemad esinejad märkisid, et hoolimata pensionist töötavad nad siiani rõõmuga ja naudivad sotsiaalset aktiivsust.
Päeva lõpetasid Peaasi.ee tegevjuht, vaimse tervise eestkõneleja ja kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa ning personaaltreener ja terviseentusiast Laura Siimenson, kes rääkisid, kuidas elada pikalt õnnelikult ja tervena.
Esinejad märkisid, et oluline on juba täna selleks astuda samme, et olla vanemas eas vaimselt ja füüsiliselt aktiivne. Siimenson märkis, et me ei tähtsusta oma tervist, vaid pigem oma rahalist hakkamasaamist. „Tegelikult peaks olema see vastupidi,” märkis Siimenson ning tõi välja, et meie keha vajab igas vanuses pidevat füüsilist koormust vaimsete pingete leevenamiseks.
/nginx/o/2024/12/31/16571562t1h6f46.jpg)