/nginx/o/2025/03/01/16690795t1h7876.jpg)
Iga aasta 1. märtsil peetav pulsipäev tuletab meelde, et haigestumine südamerütmihäiretesse on kogu maailmas tõusuteel. Kardioloogide sõnul on väga oluline, et inimesed oskaksid mõõta pulssi käsitsi oma randmelt, teeksid seda regulaarselt ning õpiksid tähele panema muutusi oma enesetundes.
Pulsisageduse käsitsi mõõtmine on lihtne võimalus hinnata oma südame löögisagedust ja varajaselt avastada ebakorrapärast südamerütmi, mis võib aidata avastada kodade virvendusarütmiat.
Pulsipäeva eesmärk on tõsta teadlikkust südame rütmihäiretest ning anda juhiseid, kuidas lihtsate võtetega oma südant kaitsta. „Kõige tähtsam on, et inimesed oskaks endal ise vajadusel randmelt pulssi mõõta: südametegevuse jälgimisel võivad abiks olla ka nutikellad või vererõhuaparaadid. Vanuse tõustes ja kaasuvate südamehaiguste korral suureneb inimestel ka südame rütmihäirete risk, mida on võimalik tuvastada ebakorrapärase pulsi alusel. Võimalik terviseprobleem tuleks kindlasti üle kontrollida tervishoiuasutuses vastava aparatuuri abil,“ sõnas Eesti Kardioloogide Seltsi rütmihäirete töögrupi juht ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla Südamekeskuse rütmihäirete arst dr Priit Kampus.
Iga aasta 1. märtsil peetav pulsipäev tuletab meelde, et igal kolmandal inimesel maailmas on oht haigestuda elu jooksul raskesse südame rütmihäiresse ehk kodade virvendusarütmiasse. Eesti Kardioloogide Selts koos Ravimitootjate Liiduga kutsuvad rahvusvahelise pulsipäeva raames inimesi üles õppima selgeks pulsimõõtmise oskuse ning olema teadlik riskidest, mis kaasnevad rütmihäiretega.
„Südant võib võrrelda lakkamatult töötava mootoriga, mille ülesandeks on pumbata verd eluks vajalikesse organitesse. Mõnikord see tähtis mootor jukerdab ning võib tekkida rütmihäire. Mure südame löögisageduse või -rütmiga on üks levinuimaid põhjusi, miks patsiendid arsti vastuvõtule pöörduvad,“ sõnas doktor Priit Kampus.
Südame tööd saad kontrollida, kui katsuda pulssi oma kaelal või randmel. Kui su südame töö on liiga kiire, liiga aeglane või ebaregulaarne, oleks esmalt mõistlik küsida nõu oma perearstilt, kes teeb elektrokardiogrammi (EKG) ning vajadusel lisauuringuid (ehhokardiograafia ehk südame ultraheli, Holter-monitooring ehk 24h rütmijälgimine).
/nginx/o/2025/03/01/16690796t1h0f30.jpg)
Healoomulised ja harvaesinevad rütmihäired mööduvad sageli iseeneslikult, kuid on ka eluohtlikke rütmihäireid, mis vajavad arstlikku sekkumist. Rütmihäireid on väga erinevaid ja ravi sõltub konkreetsest rütmihäirest.
Elustiilil on oluline roll. Rütmihäirete tekkepõhjused võivad olla erinevad, kuid olulisemad riskifaktorid on näiteks vanus, kõrge vererõhk, pärilikud ja kaasasündinud südamehaigused, südame isheemiatõbi, kilpnäärmehaigused, stress, suitsetamine, liigne alkoholi tarvitamine ja ülekaalulisus. Paljud nendest riskidest on otseselt seotud elustiiliga ehk igaüks ise saab ennetada südamehaigusi ja rütmihäireid järgides lihtsaid põhitõdesid.
Toituda tervislikult ja mitmekülgselt. Toidus tuleks vältida liigset rasva, eriti loomset ja transrasva. Soovitatav on tarbida rohkelt puu- ja köögivilju ning süüa mõned korrad nädalas rasvast kala.
Vähendada alkoholi tarvitamist. Täiskasvanud naistel ei ole soovitatav tarvitada päevas alkoholi üle 1–2 ühiku ning meestel üle 2–3 ühiku (1 ühik = pokaal veini (12 cl) või 250 ml 4% õlut). Seejuures tuleks jälgida, et nädalas oleks vähemalt kolm järjestikust alkoholivaba päeva.
Loobuda suitsetamisest. Suitsetajal on 2–4 korda suurem risk haigestuda südame- ja veresoonkonnahaigustesse kui mittesuitsetajal.
Liikuda regulaarselt. Vähemalt 30 minutit füüsilist aktiivsust päevas on juba tubli samm tugevama tervise poole!
Hoida oma vaimset tervist. Vältige üleliigset stressi, samuti on abi stressi maandavate tegevustega tegelemisest.
Kontrollida regulaarselt oma tervist. Kontrollige regulaarselt oma vererõhku ja kolesteroolitaset ning hoidke need kontrolli all
Rütmihäire tähendab olukorda, kus toimub kõrvalekalle tavapärasest normaalsest rütmist ehk siinusrütmist. Rütmihäired võivad olla hootised ja mööduvad, aga ka püsivad. Samuti võib rütmihäireid jagada kaheks: aeglased ja kiired.
Aeglase rütmi korral võib inimene tunda näiteks suurt väsimust, pearinglust ja minestustunnet.
Kiired rütmihäireid esinevad sagedamini, neist annavad tihti märku kaebused, mida kirjeldatakse kui südamekloppimist, õõnsat ebamugavust rinnus, südamelöökide „vahelejätmist“, pearinglust ja üldist halba enesetunnet. Alati ei pruugi aga kaebusi esineda või on need leebed, mistõttu ei pane neid ka tähele.
Kõige sagedamini esineb rütmihäiretest kodade virvendusarütmiat (KVA), mis puudutab kuni 4 protsenti elanikkonnast. Eestis võib olla kuni 50 000 kodade virvendusarütmiaga inimest. KVA korral võbelevad südame eelkambrid ehk kojad kiiresti ja kaootiliselt. Ebaregulaarne ja kiire kodade võbelemine kandub üle ka südame alumistele kambritele ehk vatsakestele. Seetõttu on ka vatsakeste kokkutõmbumine ebaregulaarne ja pulss ebaühtlane.
Kui kojad ei tõmbu regulaarselt kokku, aeglustub verevool südames ning selle tulemusel võivad moodustuda trombid. Trombid võivad südamest veresooni pidi sattuda erinevatesse organitesse, ajuarteritesse sattumisel tekib insult. Insult ehk ajuinfarkt on KVA eluohtlik tüsistus, mille tekkerisk on selle diagnoosiga inimestel viis kord kõrgem kui neil, kellel rütmihäiret ei ole. Kõige levinumad KVA sümptomid on südamepekslemine või tunne, et süda on rütmist väljas. Võib esineda ka pearinglust, õhupuudust, uimasust või rindkerevalu. Õnneks saab kodade virvenduse vastu võidelda: on olemas mitmeid ravimeetodeid, mis aitavad lahendada paljusid probleeme, vältida võimalikke tüsistusi, parandada elukvaliteeti ja pikendada eluiga.
Allikas: dr Priit Kampus
/nginx/o/2024/12/31/16571562t1h6f46.jpg)