RAHA ⟩ Kaubanduskeskustes pensionifondide müümine lõpeb

LHV pensionifondide müük Vastseliina laadal. Foto: Romet Kreek

LHV lõpetab 31. märtsist pensionifondide välimüügi ja keskendub edaspidi rohkem digilahenduste arendamisele.

„Kaubanduskeskus pole tänapäeval enam see keskkond, kus teha sedavõrd kaalukaid otsuseid,“ ütles LHV Varahalduse juhatuse esimees Vahur Vallistu BNS-ile.

Tema sõnul on tegemist ühe ajastu lõpuga, sest pensionifondide välimüügile on 17 aastaga tekkinud LHV nägu. „LHV eesmärk on panustada Eesti inimeste tulevikukindluse kasvu ja pensionifondide tutvustamine kaubanduskeskustes on pannud inimesi rohkem mõtlema enda teise samba käekäigule. Ometi on aeg välimüügi lõpetamiseks küps, sest Eesti inimeste teadlikkus ja info hankimise harjumused on muutunud,“ sõnas Vallistu.

Praegu on kasutajasõbralikud digilahendused klientideni jõudmisel võtmetähtsusega ja Vallistu sõnul saadab edu ettevõtteid, kes julgevad olla suunanäitajad. Ta tõi välja, et LHV loomuses on pidevalt katsetada ja teha asju teisiti. Ka LHV pensionifondide välimüügiga alustamine oli Eestis ainulaadne, kuid tänaseks on kõik olulised teenused paari liigutuse kaugusel nutiseadmes ja innovatsioon ei peatu. Seetõttu keskendub LHV edaspidi välimüügi asemel rohkem digilahendustele, et pensioni puudutav teave jõuaks inimesteni võimalikult mugavalt. „Soovime, et Eesti elanikud saaksid oluliste teemadega tutvuda hetkel, mil nende jaoks on kõige sobivam,“ ütles Vallistu.

Tema sõnul tajuvad Eesti inimesed tulenevalt demograafilisest olukorrast üha selgemalt, et väärika vanaduspõlve kujundamiseks pole riigile lootma jäämine parim strateegia. Mõistetakse, et enim saab tulevikukindluse kasvatamiseks ära teha igaüks ise. „Juba praegu seisab vaesuse või sotsiaalse tõrjutusega silmitsi iga teine Eesti pensionär. Ka riiklikul tasandil tuleb selgemalt välja öelda, et ise lisaks säästmata on vanaduspõlves väga keeruline toime tulla,“ märkis Vallistu.

Ta lisas, et rusikareeglina kulub pensionieas mugavaks äraelamiseks umbes 75 protsenti praegusest sissetulekust. Eesti riiklik pension küündib analüüside kohaselt tulevikus seevastu napilt kolmandikuni keskmisest palgast.

Soov luua majanduslikku tagalat on kasvatanud ka nõudlust põhjalikuma ja isiklikuma nõustamise järele. Seejuures on tulevikuks kogujate võimalused, eesmärgid, riskitaluvus ja ajahorisont erinevad. „Selleks, et langetada südamerahu pakkuv pensionifondi valik, tuleb inimesele pakkuda kergesti mõistetavat ja põhjalikku teavet. Kaubanduskeskused pole selleks tõenäoliselt parim koht ja keskendume edaspidi teistes kanalites tõhusama pensioninõustamise arendamisele,“ avas Vallistu.

Säästmise automatiseerimine ja järjepidevad sissemaksed teise sambasse on üks tõhusamaid viise meelerahu kasvatamiseks. Vallistu soovitab majandusliku turvatunde loomiseks enda aju trikitada ja panna riigi pakutavad maksutõhusad lahendused maksimaalselt enda heaks tööle. „Inimene on emotsionaalne olend. Meil on raske loobuda millestki, mis on piltlikult juba näppude vahel ja tunneme vähem puudust rahast, mis palgapäeval igapäevaseks tarbimiseks kontole ei jõua. Teine sammas toimib ja kasvatab investorite raha just nähtamatu säästmise põhimõttel,“ selgitas Vallistu.