TERVISLIK TOITUMINE ⟩ Kuidas koostas toidusoovitusi Eesti?

Eesti riiklikke toidusoovitusi väljendav toidupüramiid. Foto: Tervise arengu instituut

Eestis koostati esimesed toitumissoovitused aastal 1995 ning toidusoovitused aastal 2004.

Toitumissoovitused näitavad energia ja toitainete (valkude, rasvade, süsivesikute, vee, vitamiinide ja mineraalainete) vajaduste katmist. Toidusoovitused selgitavad, kui palju ligikaudu võiks süüa toite erinevatest toidugruppidest.

Aastal 2025 ilmunud Eesti toitumissoovitused põhinevad Põhjamaade tõenduspõhistel soovitustel. Toidusoovitused rajanevad toitumissoovitustel ja Põhjamaade toidusoovitustel, kuid koostamisel arvestati ka eestlaste toitumisharjumusi, toidu ohutust ning keskkonna kestlikkust.

Eesti kasutab toidusoovituste näitlikustamiseks toidupüramiidi. Kuna söömine ja liikumine peavad olema omavahel tasakaalus, on plakatil toodud ka liikumise (ka veejoomise ja puhkamise) vajalikkust selgitav info. Soovituste toidupüramiid jagab toidud viide põhitoidugruppi, lähtudes nende botaanilisest või loomsest päritolust või tootmisviisist. On aga mõned väikesed, kuid loogilised erandid tingituna mõne toidu toitainelisest koostisest. Näiteks kartul on köögivili, aga suure tärkliserikkuse tõttu kuulub ta teraviljadega ühte põhitoidugruppi. Piimatoode või, koosneb peamiselt rasvast, on viidud lisatavate toidurasvade gruppi. Kui mõni muidu hea toitainelise koostisega toode sisaldab paraku palju lisatud suhkruid, kuulub see küll oma põhitoidugruppi, kuid temaga lisanduvad magusaportsjonid püramiidi tipuosasse. Tipuosas endas paiknevad toidud, mille söömine pole organismi talitluseks vajalik (loomulikult ei tähenda see, et nende söömine väheses koguses või harva oleks keelatud).

Väga mõistlik on järgida toidusoovitusi. Esiteks, siis on tagatud põhitoitainete (valgud, rasvad, süsivesikud) piisav saamine ja omavaheline tasakaal, samuti saadakse sellisel juhul enamik vitamiinidest-mineraalainetest kätte toidust. Vaid D-vitamiini peavad vanemaealised kindlasti võtma iga päev juurde rasvlahustuva preparaadina. Teiseks, siis on teadusaluste kohaselt tagatud ka päevane energiavajadus. Kuidas seda tagada, seda lahkame aga täpsemalt järgmistes artiklites.

Lisaks antakse toidusoovitustes soovitusi toitude varieerimiseks toidugruppide sees, milliseid toite iga põhitoidugrupi sees eelistada, milliseid süüa vähem, mida pidada silmas toiduohutuse seisukohast. Näiteks võiks leivatoodete kiudainete sisaldus olla vähemalt 6 grammi 100 grammi kohta, piimatoodetest eelistada magustamata variante, lihatooteid (s.o sink, vorst, viiner jms) süüa võimalikult harva ja väiksemates kogustes.

Järgmistes artiklites selgitame lähemalt iga põhitoidugruppi eraldi.