Saada vihje

TERVIS Põleva suu müsteerium

Copy
Ida-Tallinna Keskhaigla kõrva-nina-kurguhaiguste arst Mare Kalvet selgitab, et põleva suu sündroomil on mitmeid tunnuseid, üks neist on atüüpiline näovalu, mis on püsiv, ühtlane ja olemuselt varieeruv.
Ida-Tallinna Keskhaigla kõrva-nina-kurguhaiguste arst Mare Kalvet selgitab, et põleva suu sündroomil on mitmeid tunnuseid, üks neist on atüüpiline näovalu, mis on püsiv, ühtlane ja olemuselt varieeruv. Foto: Erakogu

Kujutage ette, et teie suu õhetab ja kõrvetab, nagu oleksite söönud midagi ülimalt vürtsikat, kuid tegelikkuses pole suuõõnes midagi, mis seda seletaks. See on krooniline suu-näopiirkonna valu sündroom. See on maitsetundlikkuse häire ja valu liit.

Tegemist on terviseprobleemiga, mis jääb sageli mõistatuseks nii patsientidele kui ka arstidele. Sellel salapärasel seisundil on tihedad seosed menopausi, hormonaalsete muutuste ja kroonilise aneemiaga, kuid täpset põhjust pole suudetud tuvastada.

Ida-Tallinna Keskhaigla kõrva-nina-kurguhaiguste arst Mare Kalvet selgitab, et sündroomil on mitmeid tunnuseid: atüüpiline näovalu on püsiv, ühtlane ja olemuselt varieeruv; äge valu möödub spontaanselt, kuid krooniline variant kestab kuid ja aastaid.

"Naised on tundlikumad ja nende kehamuutused loovad selliste probleemide tekkeks ideaalse pinnase," selgitab Mare Kalvet.

Põleva suu sündroom võib tihti väljenduda ka koos teiste sümptomitega, näiteks ärritusköhaga. "Inimene tõuseb hommikul üles, hakkab köhima, kuid päeva jooksul köha kaob ja tuleb uuesti tagasi järgmisel hommikul," lisab ta.

Põleva suu sündroomi puhul on tegu funktsionaalse häirega, mis tähendab, et seda ei ole võimalik tuvastada ühegi kindla testi abil.

Kellel see tekib ja miks?

Mare Kalvet rõhutab, et see sündroom esineb sagedamini menopausieas naistel, mis viitab seosele hormonaalsete muutustega. "Hormonaalsed muutused põhjustavad limaskestade kuivust, sealhulgas suuõõnes, ja see omakorda ärritab kolmiknärvi lõpposi. Lisaks kaasnevad vanusega tihti muud muutused, mis võivad sümptomeid süvendada."

Kolmiknärv, mis on seotud autonoomse närvisüsteemiga, mängib nende häirete kujunemisel olulist rolli. "See närvisüsteem reguleerib protsesse, mida me teadlikult ei kontrolli, näiteks südamerütmi ja seedimist, ning limaskestade kuivus võib tekitada ülitundlikkust kolmiknärvis."

Vanuse suurenedes väheneb ka süljeeritus. "Väikeste süljenäärmete töö läheb viletsamaks ja kõik need väikesed muutused kuhjuvad, põhjustades ülitundlikkust," märgib ta. Kombinatsioon kuivusest ja sülje vähesusest loob ideaalsed tingimused närvilõpmete ärrituseks.

Ühtlasi lisab tohter, et inimese vananedes sagenevad east tingituna keelenäsade atroofia, kuni 20protsendiline maitsenärvi lõpmeid katva müeliinikihi hävinemine, kaasuvad autoimmuunhaigused (Sjögreni sündroom), tsingipuudulikkus, kolmiknärvi perifeerse ja tsentraalse funktsiooni häire ning dopamiinist sõltuva närvisüsteemi funktsioonihäire.

Mare Kalvet räägib, et sagedamini esineb põleva suu sündroomi suhkruhaigetel, süsteemsete sidekoehaiguste (luupus), raskete maksahaiguste, psüühiliste ja psühholoogiliste häirete ning aneemia korral. Olulise põhjusena toob ta välja ka ebatervisliku ja ühekülgse toitumise.

Välistamise meetod

Kuidas leida vastus nähtamatule häirele?

Põleva suu sündroomi diagnoosimine nõuab süstemaatilist välistamist. Kõigepealt tuleb kindlaks teha, kas esinevad sellised seisundid nagu aneemia, toitainepuudus või allergiad. Kui orgaanilist põhjust ei leita, keskendutakse sümptomite leevendamisele. "See on välistamise meetod: välistatakse kõik muud võimalikud põhjused, ja kui midagi ei leita, jääb alles funktsionaalne häire," ütleb Mare Kalvet.

Mõnel juhul võib põleva suu sündroomi puhul näha siiski füüsilisi muutusi, näiteks keele pinnal. "Keele peal võivad esineda kerged punetavad või siledamad alad, mis viitavad limaskestade ärritusele. Need muutused ei ole alati märgatavad, kuid võivad mõnikord aidata diagnoosi täpsustada."

Ravimeetodid sõltuvad sümptomitest ja nende tõsidusest. "Kui esineb valu, kasutatakse valuvaigisteid, kuid rohkem aitavad kaasaegsed krambivastased ravimid, uute põlvkondade antidepressandid, väikeses doosis psühhoosivastased ravimid ja epilepsiavastased ravimid, sest need toimivad närvisüsteemile," selgitab Mare Kalvet.

Tagasi üles