ELULUST ⟩ Klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder: "Ma ei oska siiani huvitavamat tööd ette kujutada!"

Klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder suvisel ajal Hiiumaal mereretkel koos abikaasa Immo Mihkelsoniga. Paati juhib Hiiumaa mees Lembit. Foto: Erakogu

Peatselt 30 aasta juubelit tähistav Klassikaraadio on saanud mitte ainult eesti kultuuri lahutamatuks osaks, vaid ka väga paljude kuulajate igapäevaelu osaks. Klassikaraadioga on selle sünnist saadik koos olnud peatoimetaja Tiia Teder.

Julgen arvata, et muusika on teie kirg, pühendumine, elu telg. Isegi teie perekond on suuresti muusikaga seotud.

Jah, oleme tõepoolest muusika- ja raadioperekond. Vanem tütar töötab Vikerraadios, noorem tütar, kogenud muusikamänedžer, ja muusikakriitikust abikaasa Immo Mihkelson töötavad Veljo Tormise Virtuaalkeskusega, vaid poeg tegutseb hoopis teises valdkonnas. Ka õde, kogu elu ETVs töötanud Heidi Pruuli (ETV muusika-, kultuuri- ja programmi peatoimetaja – toim), on lõpetanud konservatooriumi muusikateadlasena.

Kuidas teie ja õe muusikahuvi üldse alguse sai?

Oleme pärit Viljandist ja muusikaarmastus sai alguse kodust, vanematelt. Ema laulis segakooris ja naisansamblis, isa meeskooris, ka kodustel koosviibimistel lauldi palju. Polnud ime, et meid õega Viljandi muusikakooli pandi ja edasi läksime juba mõlemad Tallinnasse, mina muusikakeskkooli, seejärel konservatooriumisse, kus saime taas õega kokku. Edasi viis elu õe telemajja ja minu raadiomajja. Nii polnud harvad juhused, kus istusin ühel ja samal koosolekul koos õe ja tütrega. Loomulikult läksid siis erialased arutelud edasi ka kodustel koosviibimistel. Nüüd kohtume muusikafilmide eksperdist õega pidevalt kontsertidel.

Klassikaraadiol täitub peagi kolmkümmend tegevusaastat. Kuidas see kanal alguse sai?

Klassikaraadio sai alguse 1990. aastatel, mil kõik muutus väga kiiresti. Tekkisid uued kommertsjaamad, ajale jalgu jäänud Eesti Raadio vajas uuendamist. Reformide käigus loodi sellised programmid nagu Raadio 4 (venekeelne), Raadio 2. Vikerraadio programmist viidi välja klassikaline muusika, mille pinnalt areneski Klassikaraadio. Alguses olime eetris ainult Tallinnas ning vaid hommikul ja õhtul. Ööpäevaringse täisprogrammini jõudsime 1998. aastal.

Te olete juhtinud Klassikaraadiot peatoimetajana kanali sünnist saadik – see on väga pikk aeg!

Jah. Ja ometi on see aeg möödunud kui silmapilk. Lõpetasin Tallinna Konservatooriumi muusikateadlasena ning asusin seejärel tööle muusikatoimetajana Eesti Raadios. 1993. aastal sain muusikasaadete peatoimetajaks, olin toona toimetuses kõige noorem. Välja õpetas mind minu eelkäija Paul Himma. Edasine kujunes töö käigus.

Tunnistan, et mul on väga huvitav töö, mis küll ühtpidi võtab palju, kuid annab samas ka väga palju tagasi. Mul on võimalus algatada huvitavaid saateid, teha koos kolleegidega teoks uusi ideid. Oleme toimetusega oma tegemistes vabad, jäädes siiski raamidesse ehk siis oma ülesande juurde luua head kultuuri- ja muusikakanalit prioriteediga klassikalisel muusikal. Ainus, mis meid tõeliselt piirab, on eelarve. Ja sedagi vähest on viimasel ajal kärbitud. Niisiis tuleb meil "toota" vähema rahaga, aga veelgi paremat ja huvitavamat sisu. Ka selles olukorras lahenduse leidmine on peatoimetaja ülesanne.

Tunnistan, et kuulun nende raadiokuulajate hulka, kes ei uuri enne programmi, vaid klõpsavad raadio mängima siis, kui tuju. Meie vestluse eel tähelepanelikumalt Klassikaraadio programmi uurides olin päris üllatunud – teie programm on niivõrd rikkalik, mitmekülgne ja paeluv, et ainuüksi järelkuulamistega võiks kogu lähema aja täita. Kuidas see programm sünnib?

Meil on toimetuses 14 koosseisulist töötajat, igal neist oma kindel tööpõld ja vastutusala, lisaks veel kakskümmend kaastöötajat, erinevat eksperti erinevates valdkondades ning erinevate saadete tarvis. Programm on tegelikult pidevas muutumises, see ei ole kunagi jäigalt lõplik, igaveseks ajaks paika pandud. Teisalt peab siiski säilima oma selgroog, oma nägu. Kuulajale meeldib harjumuspärane, liig hüplevat või järsult muutuvat kava publik ei poolda.

Algusest peale oleme õppinud oma kolleegidelt mujal maailmas, väga tihedad on olnud sidemed Soome YLE 1 raadio kolleegidega. Ja muidugi on kõikidele Euroopa kanalitele eeskujuks BBC Radio 3. Ka Iiri kolleegidega on mul väga hea kontakt. Eks kõik klassikalisele muusikale orienteeritud raadiojaamad on ju ka mingis mõttes sarnased.

Maailmas on meeletult muusikat. Kuidas sellest üldse valikuid tehakse? Kõike läbi kuulata on ju mõeldamatu!

Muusikaga tegeledes, sellega pidevalt kursis olles tekib iseenesest juba oskus arvata, mis laadi helipildiga on tegu, nähes helilooja või pala esitava kollektiivi nime. Sellegipoolest avastame pidevalt uut! Kuulajateni toodav muusika ei ole kunagi juhuslik, see on alati ekspertide-toimetajate läbitöötatud valik. Ja muidugi aitavad meid ka vastavad arvutiprogrammid, kus masin, täpsemalt selektor, teeb näiteks 15 000 palaga andmepangast eelvaliku, mille siis toimetaja üle vaatab. Võin kinnitada, et muusikavalik on alati toimetuse otsus.

Täisautomaatsed programmid on Klassikaraadio veebijaamad Klara Klassika, Klara Jazz ja Nostalgia, mis pakub ilusaid laule, mõnusat tantsumuusikat 24 tundi järjepannu.