60+ märtsikuu number ⟩ Võrratu hakkliha ja põleva suu sündroom

Hakklihatooteid ei tohi küpsetada ega praadida väga kõrgel kuumusel, siis saab hakklihast liiga krõbe ja kuiv toode. Foto: TOOMAS TATAR/PM/SCANPIX BALTICS

60+ märtsikuu numbris avab ukse oma ellu Klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder, kelle vanem tütar töötab Vikerraadios, noorem tütar, kogenud muusikamänedžer, ja muusikakriitikust abikaasa Immo Mihkelson töötavad Veljo Tormise Virtuaalkeskusega, vaid poeg tegutseb hoopis teises valdkonnas.

Ka tema õde, kogu elu ETVs töötanud Heidi Pruuli (ETV muusika-, kultuuri- ja programmi peatoimetaja – toim), on lõpetanud konservatooriumi muusikateadlasena. “Oleme pärit Viljandist ja muusikaarmastus sai alguse kodust, vanematelt. Ema laulis segakooris ja naisansamblis, isa meeskooris, ka kodustel koosviibimistel lauldi palju. Polnud ime, et meid õega Viljandi muusikakooli pandi ja edasi läksime juba mõlemad Tallinnasse, mina muusikakeskkooli, seejärel konservatooriumisse, kus saime taas õega kokku. Edasi viis elu õe Heidi Pruuli telemajja ja minu raadiomajja. Nii polnud harvad juhused, kus istusin ühel ja samal koosolekul koos õe ja tütrega. Loomulikult läksid siis erialased arutelud edasi ka kodustel koosviibimistel. Nüüd kohtume muusikafilmide eksperdist õega pidevalt kontsertidel,” selgitab Tiia Teder ajakirja 60+ värskes numbris.

Kujutage ette, et teie suu õhetab ja kõrvetab, nagu oleksite söönud midagi ülimalt vürtsikat, kuid tegelikkuses pole suuõõnes midagi, mis seda seletaks. See on krooniline suu-näopiirkonna valu sündroom. See on maitsetundlikkuse häire ja valu liit.

Tegemist on terviseprobleemiga, mis jääb sageli mõistatuseks nii patsientidele kui ka arstidele. Sellel salapärasel seisundil on tihedad seosed menopausi, hormonaalsete muutuste ja kroonilise aneemiaga, kuid täpset põhjust pole suudetud tuvastada.

Ida-Tallinna Keskhaigla kõrva-nina-kurguhaiguste arst Mare Kalvet selgitab märtsikuu ajakirjas 60+, et sündroomil on mitmeid tunnuseid: atüüpiline näovalu on püsiv, ühtlane ja olemuselt varieeruv; äge valu möödub spontaanselt, kuid krooniline variant kestab kuid ja aastaid. "Naised on tundlikumad ja nende kehamuutused loovad selliste probleemide tekkeks ideaalse pinnase," selgitab Mare Kalvet.

Kesk-Euroopas kuuluvad rongisõidud, eriti 60+ reisijatele, mõnusamate ja taskukohasemate reisiviiside hulka, mida tõendab ka reisijate hulk vagunites ja elav suhtlus rongijaamades. Pilk ajalukku näitab, et juba kuninga ja keisri ajastul eelistas ka riigipea oma pere ja õukonnaga reisida Austria-Ungari impeeriumi linnade vahel rongiga. Tema eeskuju järgisid kohalikud aadlikud, kes omavahelistele külaskäikudele lossidesse kasutasid transpordivahendina samuti rongi. Mitmed rongijaamad esindavad tolle aja arhitektuuri, nagu näiteks oma ehitusajal Austria-Ungari monarhia suurim rongijaam Budapestis, mis on siiani säilitanud muljetavaldava suursugususe. Sõites Kesk-Euroopasse saabki mõnusal viisil nautida nii kiiret rongisõitu kui head kulinaarset teenindust erinevate rongide restoranvagunites mitmete linnade vahel, mis pakuvad avastamisrõõmu nii vaatamisväärsuste kui ka gastronoomia valdkonnast. Thea Karin tegi ühe mõnusa rongisõidu Prahast Viini ja annab häid soovitusi.

Seljametsa kuulus veel enne 2017. aasta haldusreformi Paikuse valda, praegu võib kirjeldus ehk veidi kulmu kergitama panna: Seljametsa on Eesti vanima asustusega küla Pärnu maakonnas Pärnu linnas. Ajakiri 60+ uurib, mida vahvat seal uudistada saab.

Anne Lill on üks neist sadadest tuhandetest Eesti inimestest, kes tegeleb iga päev pereliikmete hooldamise, abistamise ja toetamisega. Ju siis on saatus nii ette näinud, aga neid hoolealuseid on tal praeguse seisuga juba kolm. Kui keegi arvab, et selline olukord on tapvalt raskemeelne ja üks lakkamatu hädade jada, siis nii see tegelikult ei ole. On ülimalt pingelisi aegu, aga need õnneks vahelduvad rahulikumate aegadega. Naeru ja head huumorit nende majas jagub. Nagu ta tavatseb ikka öelda, et iga tragöödia sisaldab paraja portsu koomikat. Ja vastupidi. Alati teeb nõutuks, kui keegi juhtub küsima, et mis aitab tal elada. Et mis mõttes siis? See ongi tema elu. Ajakirja 60+ märtsikuu numbris ilmub tema avameelne ja aus lugu omastehooldaja tegelikust elust.

Jaanuaris ilmusid Eesti riiklikud toitumise, liikumise ja uneaja soovitused tabelraamatuna. Kuidas koostas toidusoovitusi Eesti? Professor Mihkel Zilmer ja Tervise Arengu Instituudi teadus Tagli Pitsi toovad selgust.

Ajakirja 60+ veebruarinumbris kirjutasime, et nüüdisajal kasutatakse mõningates artiklites mõnede toiduainete iseloomustamiseks eesliidet “super-”. Näiteks tšiiaseemneid ja goji-marju nimetavad nende autorid supertoiduaineteks. Meditsiiniteaduste doktor Rando Porosk ja meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer “riietavad” sõbralikult, kriitikata, teaduslikult ja inimese ainevahetusest lähtudes objektiivselt lahti tšiiaseemned ehk õlisalveiseemned.

Hakkliha on võrratu abimees toitude kiireks ja soodsaks valmistamiseks, sellest saab teha peaaegu kõike: pajaroogi, vorme, kotlette, šnitsleid, samuti suupisteid pidulikeks puhkudeks. Millist hakkliha valida ja miks tasub hakklihamassi vastu kaussi visata, kirjutab koka eriala õpetaja Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis Kaiti Pirs ja jagab 60+ veebruarinumbris hulga retsepte.

Ajakirja 60+ värskes numbris kirjutab toreda kolumni filmirežissöör Rao Heidmets, kes teatab, et kuuekümnendates on tore olla. Ajakirjast ei puudu ka suur ristsõna. See ootab lugejat lahendama.