Kaunviljad on suure kiudainetesisaldusega, nad sisaldavad rohkesti lahustuvaid kiudaineid ja ka resistentset tärklist. Need aitavad tekitada küllastustunnet, mis vähendab tarbitava toidu hulka ning mõjutab sel viisil positiivselt nii kehakaalu kui veresuhkru taset. Kaunviljade suurem tarbimine seondub ka väiksema südamehaiguste riski ja madalama kolesteroolitasemega. Vitamiinidest sisaldavad nad rohkesti folaate, mineraalainetest rauda, mangaani ja fosforit. Kaunviljad on hea taimse valgu allikas.
Aeduba ehk türgi uba – kauna värvus on roheline või kollane. Aedoa seemne värvus võib olla valge, pruun, punane või must.
Kuivatatud aedube tuleb enne tarbimist kindlasti leotada ja seejärel uues vees keeta. Üleöö leotamine aitab ka keetmise aega lühendada. Keeta võib korraga suurema koguse ning seejärel pakendada portsjonitena sügavkülma. Küpsetistes on mugav kasutada konserveeritud aedube, kuid võiks arvestada sellega, et konserveeritud aedoad sisaldavad enamasti naatriumi rohkem. Eelistada tuleks väiksema soola-, suhkru- ja äädikasisaldusega konserveeritud kaunvilju.
Läätsede värvus on rohekaskollane, helepruun, punane või kirju. Toiteväärtuselt on nad võrdsed teiste kaunviljadega, kuid mõnevõrra valgurikkamad.
Läätsi leiame poodidest nii konserveeritult kui kuivatatult, värskena kasutatakse neid idandamiseks. Punased läätsed keevad kiiremini ning üldjuhul lagunevad keetmisel, seega on neid mõistlik kasutada taimsete määrete valmistamisel, samuti püreesuppides vm toitudes, kus nad peale keetmist püreestatakse (kõrvitsapüreesupp). Pruunid ja rohelised läätsed keevad poole kauem ega kee püreeks, säilitavad paremini oma kuju, kuid kipuvad muutma toitude värvitooni pruunikaks. Soolaste toitude puhul sobivad läätsemaitsega hästi kokku küüslauk, sibul, porrulauk, koriander, köömned, karri, paprika, tšilli, jogurt ja juust, riis.