/nginx/o/2021/05/27/13805992t1h5cdd.jpg)
Gripp on väga raske haigus, mida ei tohiks alahinnata. Eelmisel viirushooajal haigestus Eestis grippi ligikaudu 35 000 inimest, kellest üle 1500 vajas haiglaravi. Gripi tüsistustesse suri üle 100 inimese.
"Kuna ise kuulun riskirühma oma krooniliste haiguste tõttu, siis juba aastaid vaktsineerin ennast gripi vastu. Ja vaktsineerin ka oma vanemaid ja lapsi. Teen seda teadlikult, julgelt ja suure veendumusega, et minu lähedased inimesed on kaitstud," ütleb Lääne-Tallinna Keskhaigla infektsioonikontrolli arst Jekaterina Nešpanova.
Gripivaktsiin on meil aastaid juba kasutusel olnud, on tõestanud oma tõhusust ja ohutust. Vaktsiini uuendatakse igal aastal vastavalt just sel aastal ringlevale gripitüvele. Vaktsiin on ohutu nii rasedatele kui ka lastele, nõrgestatud immuunsusega inimestele, vanadele, noortele, kroonilise haigusega inimestele.
"Me teame, et vaktsiin kaitseb gripi raske kulgemise eest. See tähendab, et vaktsineerimise järel võib inimene ikkagi grippi jääda, kuid põeb seda palju kergemalt kui ilma vaktsiinita. Eakatele või krooniliste haigustega inimestele on vaktsineerimine gripi vastu vägagi soovitav, sellega saab ennast kaitsta haiguse raskema kulu eest. Saab vältida tõsistest haigustüsistustest tingitud surmasid," selgitab tohter.
"Noored inimesed võiksid oma lähedastele mõelda – paljudes peredes on vanemaealised või krooniliste haigustega inimesed, kellele raskekujulise gripi põdemine võib fataalseks osutuda. Kutsun noori üles – aidake oma lähedasi! Viige omad kallid vanaemad-vanaisad arsti juurde või apteeki, et nad saaksid ennast vaktsineerida," toonitab Jekaterina Nešpanova. "Ja seda igal aastal."
Immuunvastuse kujunemine nõuab aega
"Vaktsiinidega on lood natuke niimoodi, et mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea," selgitab Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits. "Immuunvastus on väga keeruline asi ning selle kujunemine ja täiustumine nõuab aega. Gripiviiruse puhul on asjad nii, et esmalt tekivad antikehad viiruse kõige kättesaadavamate osade vastu. Paraku on ka viirus sellest suurepäraselt teadlik ja need antikehad pole ei kõige efektiivsemad ega pikaajalise toimega – viirus muudab neid sihtmärke pidevalt. On ka teisi sihtmärke, mis on konservatiivsemad ja ühised paljudel erinevatel gripiviirustel, kuid neid üles leida ja rünnata on raskem. Selline võime kujuneb tüüpiliselt vaid korduval kokkupuutel patogeeniga. See võib toimuda kas haigestumise või vaktsineerimise tulemusena. Gripi puhul tasuks oma immuunsust treenida pigem vaktsineerimise teel. Mõistlik oleks sellega alustada oluliselt enne 60. eluaastat," soovitab professor.
Alates 60. eluaastast muutub gripiviirus seeniori tervisele üha ohtlikumaks. Haigus on suur oht just riskirühma kuuluvatele inimestele, eeskätt vanemaealistele ja väikelastele. Väikelapsed võivad põdeda grippi raskelt, sest nende immuunsüsteem ei ole veel õppinud selle viirusega võitlema. "Eakatel võib gripi põdemine kutsuda esile ka muude, eriti krooniliste südame-, hingamis- ja veresoonkonna haiguste ägenemist," hoiatab Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Julia Geller.
Kardetakse vaktsiinisüsti tüsistusi
Vaktsineerimisjärgne kaitse kujuneb kahe kuni kolme nädala jooksul pärast kaitsesüsti. "Kui teha vaktsiinisüst hooaja algul, on viiruse intensiivse leviku ajaks immuunsus olemas. Gripi kõrghooaeg on alanud, seega on just praegu õige aeg vaktsineerida, et kaitsta ennast ja oma lähedasi haiguse raskete tagajärgede eest," lisab Julia Geller.
Gripivaktsiin on tasuta hoolekandeasutuste elanikele, kõigile üle 60aastastele, lapseootel naistele, kuni seitsmeaastastele lastele ning gripi riskirühma kuuluvatele alaealistele, kel on terviseseisundi tõttu suurem risk raskelt haigestuda.
Miks meie inimesed end gripi vastu vaktsineerida ei taha? Meil on gripi vastu vaktsineeritute arv tunduvalt väiksem kui Euroopas keskmiselt, kus vanemaealistest on vaktsineeritud ligikaudu 50 protsenti (Eestis umbes 25 protsenti). "See on küsimus, millele ma vastata ei oska. Ehk seisneb probleem asja organiseerimises? Muidugi ei ole ma vaktsiiniskeptik, kuid olen väga skeptiline vaktsineerimise organiseerimise suhtes," nendib Andres Merits. "Tundub küll, et tahetakse parimat, kuid välja kukub nagu alati. Viimane veidrus oli koroonavaktsiini sisuline keelamine alla 60aastastele. Huvitav, kuidas selle põhjalt üle 60aastastel inimestel vaktsineerimise harjumus või kogemus peaks tekkima," ironiseerib professor.
Ühes Viimsi seenioride huviklubis tehtud küsitlusest selgub, et kõige rohkem kardetakse vaktsiini võimalikke kõrvaltoimeid. "Ma kardan gripivaktsiini kõrvalmõjusid. Kõik me ju lugesime meediast, kui hullud olid koroonavaktsiini tüsistused ja kui palju inimesi sandistus," oli kõige sagedam vastus. "Aga gripivaktsiini kõrvalmõjud on väga kerged: üldsümptomid nagu valu süstekohas, lihas-liigesvalud, lokaalne nahareaktsioon. Kõrvaltoimed on ohutud ja mööduvad kiiresti. Koroonavaktsiin on olemusest hoopis teistsugune, kuigi kõrvaltoimed võivad gripivaktsiini omade sarnased olla," ütleb Jekaterina Nešpanova.
"Gripiviiruse vaktsiin on nii hästi sisse töötatud, et kõrvalmõjusid on sellel väga vähe. Probleemiks on tegelik ja eriti näiv efektiivsus," selgitab Andres Merits.
Kuna levivad viiruse variandid tema sõnul kogu aeg vahelduvad, on vaktsiini tõhusus kord parem, kord halvem. Siiski, arvestatava efektiivsusega on see alati. Näiva efektiivsusega on lood veel halvemad, sest gripilaadseid sümptomeid tekitavad paljud viirused, millele gripivaktsiin ei mõju. Siit tekibki ettekujutus, et vaktsineerisin küll, aga jäin ikka haigeks, mis paljudel juhtudel pole tõsi, lisab Andres Merits.
