EESTI ⟩ Metsanurme – ajalugu ja tänapäev laiuvate laante vahel

Kunagine tilluke asundusküla on kasvanud Metsanurme külakeskuseks. Foto: Thea Karin

Metsanurme küla on saanud oma nime laiuvate laante tõttu Saku valla ja Kiisa aleviku vahel. Seal on ka käänuliste loogetega luhad Keila jõe kaldal.

"Meie külakeskus on ehk veidi ebatraditsiooniline," ütleb Anneli Kana ja viitab sellele, et siin on maaturism ühendatud keskuseks ennekõike kohalike tarvis. Anneli Kana on Metsanurme mittetulundusühingu tegevjuht, sealsete tegemistega juba loomisest peale seotud. Metsanurmes ta küll ei ela, aga 1. septembrist 2010 on Metsanurme üks osa tema mitmekülgsetest tegevustest.

Vastlapäev hernesupi ja kuklitega

Kui vähegi lund on, siis on Metsanurmes traditsiooniline vastlapäev, mida tähistatakse alati õigel päeval. "Siin, meie õue peal, külaplatsil, on küla kõrgeim punkt," muheleb ta. See on väike mägi, millelt saab alla kelgutada ja vastlapäeval pikimas lius mõõtu võtta. Traditsiooniliselt pakutakse vastlapäeval ka hernesuppi ja vastlakukleid. "Kui tegemisi palju ja oma kohvik ei jõua neid valmistada, siis tuleb appi Joosu ja Liisu leivatuba ja need kuklid on überhead," ütleb Anneli. Ta meenutab, et mõnikord on ka lumevollet mängitud ja kunagi toodi vastlateks kohale hobusedki, aga praegu ei leia enam selliseid, kes rege oskaksid vedada, enamik on ratsahobused. Seetõttu on meie vastlad ka veidi rahulikumad.

Saku valla suurim küla

Metsanurme on Saku valla suurim küla, kus elab veidi alla tuhande inimese. Kõige päevakajalisem on praegu külakeskuse ettevalmistus kriisikeskuseks, et peale tagatud joogivee oleks ka soojus ja elekter olemas. "Kamin on asendatud puudega köetava ahjuga ja oleme valmis ostma generaatoreid," selgitab Anneli. "Kahe aasta pärast, külaseltsi sünnipäevaks peaks kõik valmis olema, siis tähistame maja saja aasta ja külaseltsi 30 aasta juubelit," lisab ta. See on aastal 2027.

Kõrtsid ja talvetee

Kuni 20. sajandi esimese veerandini läks Metsanurmest läbi Pärnu–Tallinna talitee ja hobuvoorid peatusid kõrtsides. Lausa kaks kõrtsi võtsid vastu öömajalisi. Tsaari soovil monopoliseeriti alkoholimajandus ning koos majanduskriisi ja raudtee arenguga oli kõrtside saatus määratud.

Metsanurmest sai tilluke asundusküla, mille tekkelugu sarnaneb teiste samasugustega. Uutel maaomanikel puudusid vahendid ja oskused. Appi tuli Põllutööministeeriumi asunduskomisjon. Asunduskülade planeerijaks sai Eesti esimene naisarhitekt Erika Nõva. "Sel põhjusel sarnaneb Metsanurme näiteks Pillapalu ja Pikaverega," selgitab Anneli ja lisab, et Erika Nõva kavandatud hooned olid väga praktilised. "Kui vanasti tehti majad talupojatarkusest, siis seekord olid need linnast tulnud inimeste vajadustele kohandatud moderniseeritud talustiilis. Need on praegugi perede valduses."

Nõukogude aastail rajati enamikule neist metsast võidetud talumaadele aianduskooperatiivid. Tollased suvemajakesed on aina enam aasta ringi elamiseks ümber ehitatud. Uustalu, Rännaku ja Kinga on näited Erika Nõva taluarhitektuurist.