60+ veebruarikuu number ⟩ Armukadedus, gripisüst ja üleskiidetud toiduained

Armukadeduse puhul on keskne soov, et teatud inimene just minule tähelepanu pööraks, ning hirm, et ma ei lähe talle korda, sest keegi teine on tähtsam. Foto: Shutterstock

60+ veebruarinumbris meenutab oma elu laulev näitleja Andres Ots.

Andres Otsa nõukogudeaegses passis seisis must valgel – Andres Georgi poeg. "Kirjade järgi olen jah Georg Otsa poeg, täpsemalt oli isa nimi Georg Aleksander. Mu isa oli draamanäitleja ja lahkus elust juba 1946. aastal, ma ei mäleta teda üldse," meenutab laulev näitleja Andres Ots. Andres ei ole sugulane ka oma vana sõbra psühholoog Tõnu Otsa ehk Doktor Noormanniga. "Kui noorpõlves kohvikus istusime, tutvustasime end alati: "Ots. Ots. Pole vennad." Andres Otsale tähendab see seda, et peab ikka ja jälle ennast tõestama, et ta on kuulsate Otsade vääriline. "Mulle on alati öeldud: kui inimese perekonnanimi on Ots, siis ta lihtsalt peab laulda oskama!” Tartu Ülikoolis prantsuse keelt tudeerinud 80 eluaastat käiv mees lõhub Saaremaal oma kodus siiani ise puid.

Mis on armukadedus – kas haigus, pahe või inimlik nõrkus? Igas inimeses on peidus piisake armukadedust. Normaalne armukadedus loetakse tavakeeles toimiva paarisuhte alustalade hulka. See väljendub ühe partneri huvis teise partneri kui kaaslase toimetamiste vastu ja muretsemises, kas kõik on korras ning kuidas saaks suhet veelgi parandada. Normaalne armukadedus on muutumas ebanormaalseks, kui seda on liiga vähe (partner ei tunne enam üldse huvi oma kaaslase tegemiste vastu) või seda on liiga palju, kirjutab 60+ värskes numbris psühholoog Toivo Niiberg. Ära on trükitud ka test, mida täites saab lugeja teada, kui armukade tema on.

Eelmisel viirushooajal haigestus Eestis grippi ligikaudu 35 000 inimest, kellest üle 1500 vajas haiglaravi. Gripi tüsistustesse suri üle 100 inimese. „Vaktsiinidega on lood natuke niimoodi, et mida Juku ei õpi seda Juhan ei tea,” selgitab Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits. „Immuunvastus on väga keeruline asi ja selle kujunemine ja täiustumine nõuab aega. Gripiviiruse puhul on asjad nii, et esmalt tekivad antikehad viiruse kõige „kättesaadavamate” osade vastu. Paraku on ka viirus sellest suurepäraselt „teadlik” ja need antikehad pole ei kõige efektiivsemad ega pikaajalise toimega – viirus muudab neid sihtmärke pidevalt. On ka teisi sihtmärke, mis on konservatiivsemad ja ühised paljudel erinevatel gripiviirustel, kuid neid üles leida ja rünnata on raskem. Selline võime kujuneb tüüpiliselt vaid korduval kokkupuutel patogeeniga. See võib toimuda kas haigestumise või vaktsineerimise tulemusena. Gripi puhul tasuks pigem treenida oma immuunsust vaktsineerimise teel. Mõistlik oleks sellega alustada oluliselt enne 60ndat eluaastat,” soovitab professor ajakirja 60+ veebruarinumbris.

Metsanurme küla on saanud oma nime laiuvate laante tõttu Saku valla ja Kiisa aleviku vahel. Seal on ka käänuliste loogetega luhad Keila jõe kaldal. Ajakiri 60+ uurib, mida vahvat seal uudistada saab.

Anne Lill on üks neist sadadest tuhandetest Eesti inimestest, kes tegeleb iga päev pereliikmete hooldamise, abistamise ja toetamisega. Ju siis on saatus nii ette näinud, aga neid hoolealuseid on tal praeguse seisuga juba kolm. Kui keegi arvab, et selline olukord on tapvalt raskemeelne ja üks lakkamatu hädade jada, siis nii see tegelikult ei ole. On ülimalt pingelisi aegu, aga need õnneks vahelduvad rahulikumate aegadega. Naeru ja head huumorit nende majas jagub. Nagu ta tavatseb ikka öelda, et iga tragöödia sisaldab paraja portsu koomikat. Ja vastupidi. Alati teeb nõutuks, kui keegi juhtub küsima, et mis aitab tal elada. Et mis mõttes siis? See ongi tema elu. Ka veebruarinumbris ilmus tema avameelne ja aus lugu omastehooldaja tegelikust elust.

Jaanuaris ilmusid Eesti riiklikud toitumise, liikumise ja uneaja soovitused tabelraamatuna, aasta lõpuks ilmub neist ka põhjalikum ülevaade. Sel puhul on alati mõistlik laiemale auditooriumile selgitada, miks selliseid soovitusi antakse ja kas kõik riigid toimetavad samamoodi. Professor Mihkel Zilmer ja Tervise Arengu Instituudi teadus Tagli Pitsi toovad selgust.

Nüüdisaega iseloomustavad sõnade eesliited “super-" ja "mega-". Eesliidet "super-" kasutatakse kõige rohkem internetis. Seda kasutatakse kirjutava meedia mõningates artiklites ja teisteski kohtades mitmete toiduainete puhul, nt tšiiaseemnete, goji-marjade ning teiste omapäraselt kõlavate nimede puhul. Meditsiiniteaduste doktor Rando Porosk ja meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer kirjutavad 60+ lugejatele, mis on üldse vaja üleskiidetud toiduainetest üldse kirjutada.

Viimasel ajal on terviseteadlikud inimesed üha rohkem hakanud toidus kasutama mitmesuguseid kaunvilju – läätsi, ube, herneid ja kikerherneid. Eelkõige on populaarsust kogunud kaunviljadest määrded, mida saab panna leivale, aga ka serveerida salati või põhitoidu kõrvalpalaks. ;oks tasub süüa kaunvilju, kirjutab koka eriala õpetaja Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis Maire Vesingi ja jagab 60+ veebruarinumbris hulga retsepte.

Ajakirja 60+ värskest numbrist ei puudu ka kolumn ja suur ristsõna. See ootab lugejat lahendama.