Vähktõvest paraneb Eestis järjest rohkem inimesi

Tartu Ülikooli Kliinikumi onkoloogid on jaganud rinnavähi diagnoosi saanud patsientidele lootuselilli, mis pakuvad neile tunnete keerulises virvarris tuge, abi ja lootust. Foto: SILLE ANNUK/Tartu PM/Scanpix Baltics

Ülemaailmse vähipäeva puhul avaldatud Euroopa Komisjoni aruandest selgub, et 2022. aasta seisuga oli hinnanguline vähihaigestumus Eestis meeste seas ELi keskmisest suurem, naiste seas aga väiksem, kuid aastatel 2010–2020 on üldine vähielumus tänu pidevatele edusammudele suurenenud peaaegu 40 protsenti, edastab BNS.

Sooline erinevus vähisuremuses on Eestis üks ELi suurimaid. Meeste suremus ületas naiste oma enam kui kaks korda.

Kogu ELi hõlmavad andmed näitavad, et vähktõbi puudutab kõiki ühiskonnagruppe, sest elanikkonna vananemise ja suurema elumuse tõttu suureneb aktiivses ravifaasis või vähki põdenud inimeste osakaal.

Aruandest nähtub, et ELis tervikuna on vähielumus paranenud ning vähisuremus on vähenenud 12 protsendi võrra. Samal ajal on vähktõve esinemissagedus 24 protsendi võrra suurenenud ning see nõuab täiendavaid jõupingutusi taastusravi ja elukvaliteedi programmide arendamiseks;

ligikaudu pooled vähijuhtumitest on põhjustatud neljast peamisest vähiliigist, milleks on kolorektaal-, kopsu-, eesnäärme- ja rinnavähk.

Rinnavähk põhjustab ELis naiste seas peaaegu iga kolmanda uue vähijuhtumi, meeste seas on iga neljas uus vähijuhtum eesnäärmevähk;

vähisuremuses valitseb endiselt suur ebavõrdsus.

Iga kahe aasta tagant avaldatavad aruanded koostatakse vähktõve ebavõrdsuse registri raames koostöös Euroopa Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD).

Euroopa vähktõvevastase võitluse kava ühe meetmena avaldas komisjon täna ka rinnavähiteenuste tagamise kava esimese ametliku versiooni. Kavas on kindlaks määratud rinnavähi ravi kvaliteedinõuded, mis hõlmavad sõeluuringuid, diagnoosimist, ravi ja järelmeetmeid. Kava eesmärk on tagada ravi kvaliteet ja järjepidevus kogu Euroopas osana Euroopa Komisjoni rinnavähi algatusest.