/nginx/o/2025/01/12/16592351t1hf8fd.jpg)
"Idee järgi muutub Pitsikeskus koos Okase muuseumiga linna kultuuriväravaks, olles osa Haapsalu tulevasest kultuurikilomeetrist," ütleb Haapsalu aselinnapea Tõnu Parbus. Tema sõnul ei ole kultuurivärav mitte üle tänava kõrguv värav, vaid sellest kohast saab alguse tee huvipakkuvani.
"See hõlmab kilomeetrist ringi Haapsalu vanalinnas, mõttega sinna rohkem elu tuua, ka turismi madalhooajal," ütleb aselinnapea ning selgitab, et kultuuriring algab Okase muuseumist ja Pitsikeskusest ning lõpeb toomkiriku ja linnusega. Nende vahele jääb hulk igasugu toredaid kohti, nagu vana raekoda muuseumiga, Iloni Imedemaa, Liivia Leškini ja Epp Maria Kokamäe galerii ning Liisu Arro galerii-pood.
Aselinnapea sõnul on selliseid kultuuriasutusi ja käsitööpoode Haapsalus väikesel territooriumil koos palju. See teeb Haapsalu eriliseks. Lisanduvad ka infotahvlid. Kultuurikilomeetri lõpp-punktiks on Lossiplats, kus on koos nii Iloni Imedemaa, Jaani kirik kui ka raekoda ning saab astuda sisse piiskopilinnusesse ja sealsesse muuseumisse.
Aselinnapea Tõnu Parbus ütleb, et talle meeldib Haapsalu igal pool, suurepärane linn laste kasvatamiseks, superkoht. "Saaks veel rongi ka, siis saaks Haapsalust Tallinna eeslinn," naerab ta, "nii aegruumiliselt, sest Haapsalust Tallinna sõit võtab sama aja kui Viimsist kesklinna minek. Ja kaunis rongijaam läheks siis kasutusse."
Selles raudteejaamas toimus juba kolmas gurmeeturg. "See on hüppelaud väiketootjatele, kodumaise ja kohaliku maitsete pillerkaar, tõmbenumber turistidele ja kohtumispaik kohalikele," ütleb Kai Kulbok, üks ürituse "Kodukant Läänemaa" korraldajatest. Tema kinnitusel on turg juba üle-eestiliseks kasvanud. Ühepäevase ürituse intensiivse nelja tunni jooksul käis raudteejaama perroonilt läbi pea poolteist tuhat rõõmsat inimest, kes kõik oma ostudega toetasid kohalikke väiketootjaid.
Igal aastal on kohal tippkokk, kes koostab koos Haapsalu kutsehariduskeskuse kokandusõpilastega degustatsioonimenüü, et näidata, milliseid gurmeeroogi saab kohalikust toorainest teha. Sel aastal toimus see Läänemaa tippkoka ja Von Gerneti restorani chef de cuisine'i Tanel Kulboki käe all. "Igal aastal püüame pakkuda suurt valikut, et oleks kõigile midagi: küpsetistest juustuni, lihast moosini ning on ka hundijalavett. Need, kes esimest korda tulevad, on väga õnnelikud, sest huvi on ülisuur ja raudteejaama atmosfäär väga hea."
Kirjanik Aidi Vallik on ühes oma arvamusloos väljendanud: "Haapsalut iseloomustab läbi aegade muude heade näitajate hulgas ka üsna suur tolerantsus, leebus, omapärade väärtustamine ja sallivus erinevuste suhtes." Eriline suhe on linnal tekkinud just šoti kultuuriga.
Nagu üle maailma tavaks, toimub iga aasta 25. jaanuaril igal pool, kus elavad šotlased, Burnsi öö. Sellega austatakse 18. sajandist pärit poeet Roberts Burnsi, kellele jätkus eluaastaid 37. Tema populaarsus tänini põhineb sellel, et ta kirjutas just nii, nagu tema ühiskonnakiht rääkis. Ka humalajoogid meeldisid talle, nendele on ta pühendanud mitmeid luuletusi ja laule. Vaatamata oma keerulisele rahalisele olukorrale oli ta koos sõpradega pubides sage külaline. Tema luuletus "Scotch Drink" on nagu hümn "eluveele" ehk Šoti viskile. Tema terav nöök oli sihitud kiriku ja riigi võimukandjate vastu. Luuletuses "A Man's a Man for A' That" heidab ta võimukandjatele ette nende arrogantsust ja üleolevat suhtumist.
Kuigi Karja tänava poe ees on lehvinud ka kohaliku šotlase Ian Willamsoni heisatud Orkney saarte lipp, siis Haapsalus šoti kogukonda pole. Šoti fännidel on aga tantsusammud ammu selged ja mitmed luuletused teada, mida Kaluri klubihoone peoõhtul ka ette kantakse, ütleb Villu Hanse: "See on stiilne Šotimaa rahvatraditsioonidega peoõhtu, kus šoti kommete kohaselt viiakse kõik algusest lõpuni stiilselt läbi, kuni tänulauluni korraldajatele."
2023. aastast on Villu Hanse ürituse produtsent, nagu ta muheledes enda kohta mainib. "Kui siiani on esinenud Eesti šotlased ja Helsingi šotlased, siis sel aastal on kohal Šotimaa šotlased." Ja lisab, et kohal on ka erilised Šoti viskid.
Juba 14–15 aastat korraldatakse šoti päeva raames Väikese viigi jääl jääkeeglivõistlusi. Legend räägib, et šoti meremehed võtsid mängu üle hispaanlastelt, kes oma tühjade purjekate ballastiks kahurikuule kasutasid ja nendega maa peal pooli mängisid. Igal juhul tegi aga just Šotimaa jääkeegli üle maailma kuulsaks, see on jõudnud ka Haapsallu ja huvi Väikse viigi curling'u vastu on tõusuteel, ütleb Tõnu Parbus. Kuna jääkeegliturniir toimub jaanuari lõpus, siis on lootust, et selleks ajaks katab jää veekogu, aga kui vaja, on ka plaan B olemas, teab Villu Hansen. Jääkeegli võitluspäeva lõpetab stiilne šoti rahvatraditsioonidega peoõhtu ning selle jaoks silub ja klopib Villu juba punast vaipa. "Ikka auväärsete külaliste jaoks, sest neid tuleb aina kaugemalt ja aina rohkem," lisab ta.
