60+ jaanuarikuu number ⟩ Kuldtikand ja vitamiinidega rikastatud vesi

Üheks oma märkimisväärsemaks tööks lisaks lõputööle peab kuldtikandimeister Lilian Bristol Tartu Ülikooli juubeliks muuseumi tarvis tehtud köitekaasi tsaar Aleksander I 1802. aastal allkirjastatud ülikooli taasavamisürikule. Foto: Martin Bristol

60+ jaanuarinumbris vastab küsimustele tunnustatud spordi- ja taastusarst Gunnar Männik on ka hobihelilooja.

Ta on kirjutanud artikleid liikumise vajadusest noorusest vanaduseni, oli 12 aastat Flora jalgpallimeeskonna ning 18 aastat koondise arst. Kaks põnevat annet said kokku eelkõige suurest huvist. “Mul on huvi nii muusika kui ka meditsiini vastu." Taastusarst Gunnar Männik teab, et sundasendist tingitud ülekoormusvigastused on omased paljudele elukutsetele. Näiteks koristajatele, treialitele, bussi- ja autojuhtidele, hambaarstidele, kirurgidele, pillimeestele – kõigile, kel on väga tugev koormus tugiliikumisaparaadile. “Kui ei tehta spetsiaalseid venitus- ja lihastugevdavaid harjutusi, ilmnevad mõne aja möödudes tõsised probleemid: kaela-, selja-, õlavalud. Inimesel on teatud lihasgrupid juba loomupäraselt nõrgad ja neid tuleb järele aidata,” ütleb tunnustatud spordi- ja taastusarst Gunnar Männik ajakirja 60+ jaanuarinumbris. Lisaks annab ta 60+ inimestele hüva nõu.

Kuldtikand on väga luksuslik ja töömahukas tehnika, mistõttu sel alal on olnud ka vähe tegijaid. Üks nimekaim meister Tallinnas enne II maailmasõda oli Don Schatz, rahvuselt juut, kaheksa lapse isa, kes tikkis väga palju ka Eesti noore sõjaväe tarbeks. Tegelikult oligi kuldtikand algselt meeste ala. Tegemist on ülifiligraanse tööga, kus nõel ise juuspeen, nõelasilmast rääkimata. Üks väheseid kui mitte ainus kuldtikandimeister Lilian Bristol pistab siiani nõelasilmast siidniidi läbi ilma prillide abita. Lisaks heale silmanägemisele nõuab see tehnika muudki, eelkõige muidugi kannatlikkust, mis tekkivat nii meditatiivse töö käigus iseenesest, tõdeb meister. Mõistetavalt on oluline ka pidev praktiline töö, käeline tegevus, aga ka oskus töötada mõlema käega. Kahe käega tikkimise all mõeldakse seda, et üks käsi töötab kanga peal ja teisega peab olema tikkija suuteline jätkama samal ajal tööd kanga all. Samuti on vajalik joonistamisoskus – ka tööjoonised tehakse käsitsi. Millised imed on sündinud Lilian Bristoli käe all, saab lugeda ja vaadata 60+ värskes numbris.

Hemorroidid on teema, millest rääkimine võib tunduda piinlik, kuid tegelikult on see äärmiselt levinud mure. Lääne-Tallinna Keskhaigla üldkirurgia- ja koloproktoloogiakeskuse ülemarst dr Kaur Liivak tõdeb, et hemorroidid on paratamatult osa inimese anatoomiast. „Kõigil inimestel on hemorroidid – need on keha loomulikud struktuurid. Haiguslikuks muutuvad need aga alles siis, kui tekivad probleemid, näiteks veritsus, allavaje, valu või trombid,“ selgitab ta. Kuigi hemorroidide haigus pole eluohtlik, võivad nende põhjustatud sümptomid oluliselt mõjutada elukvaliteeti. Miks tekivad hemorroidid ja kuidas neid ära tunda? Kuidas hemorroididega toime tulla ja millal pöörduda arsti poole? Mida teha, kui probleem püsib, saab teada ajakirja 60+ jaanuarinumbrist.

Aasta algab Haapsalus kultuuriringi, šotlaste ja gurmeeroogadega. Ajakiri 60+ uurib, mida vahvat saab uudistada talvises Haapsalus.

Anne Lill on üks neist sadadest tuhandetest Eesti inimestest, kes tegeleb iga päev pereliikmete hooldamise, abistamise ja toetamisega. Ju siis on saatus nii ette näinud, aga neid hoolealuseid on tal praeguse seisuga juba kolm. Kui keegi arvab, et selline olukord on tapvalt raskemeelne ja üks lakkamatu hädade jada, siis nii see tegelikult ei ole. On ülimalt pingelisi aegu, aga need õnneks vahelduvad rahulikumate aegadega. Naeru ja head huumorit nende majas jagub. Nagu ta tavatseb ikka öelda, et iga tragöödia sisaldab paraja portsu koomikat. Ja vastupidi. Alati teeb nõutuks, kui keegi juhtub küsima, et mis aitab tal elada. Et mis mõttes siis? See ongi tema elu. Järgnevatel kuudel ilmuvad kuukirja 60+ veergudel avameelsed ja ausad lood tema kui omastehooldaja tegelikust elust.

Kindlasti olete märganud, et poodides müüakse vitamiinidega rikastatud vett. Tekib õigustatud küsimus – kas peaks jooma iga päev pudeli sellist vett, et vitamiinide ja mineraalainete vajadus oleks kaetud? Professor Mihkel Zilmer ja toitumisspetsialist Tagli Pitsi vastavad ajakirja 60+ aasta esimeses numbris sellele küsimusele.

Tselluloos on polüsahhariid nagu tärklis ja glükogeen ning on levinuim orgaaniline polümeer maakeral, aga inimorganismi toidu mõttes ka põhiline kiudaine. Meditsiiniteaduste doktor Rando Porosk ja meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer räägivad 60+ lugejatele teselluloosi ehk kiudaine loo.

Kõrge vererõhk ja kolesteroolitase veres on üks olulisi südamehaiguste riskitegureid. Koka eriala õpetaja Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis Maire Vesingi jagab 60+ jaanuarinumbris hulga südamesõbralike toitude retsepte.

Ajakirja 60+ värskest numbrist ei puudu ka kolumn ja suur ristsõna. See ootab lugejat lahendama.