Saada vihje

TOP24 60+ enim loetavad lood lõppeval aastal: Ravimimürgistus, rahatarkus ja suurejooneline matus

Copy
Apteekrite hinnangul ei saavuta ligi 50 protsenti kõigist patsientidele väljakirjutatud ravimitest eesmärki ning ülemäärane ravimikoormus kahjustab tervist.
Apteekrite hinnangul ei saavuta ligi 50 protsenti kõigist patsientidele väljakirjutatud ravimitest eesmärki ning ülemäärane ravimikoormus kahjustab tervist. Foto: Erik Prozes/Postimees Grupp/Scanpix Baltics

Kuukiri 60+ pani kokku 2024. aasta enim lugemisi saanud artiklid.

1. Üle 70aastaseid inimesi ohustab ravimimürgistus

Terviseameti mürgistusteabekeskuse andmetel suureneb üle 70aastaste inimeste ravimimürgistuste arv pidevalt.

Apteekide liidu peaproviisor Kaidi Sarv ütles, et palju arutatakse ravimitele tehtavate kulutuste üle, kuid peaaegu üldse ei toimu arutelusid ravimite otstarbekama väljakirjutamise ja kasutamise suunamiseks.

Apteekrite hinnangul ei saavuta ligi 50 protsenti kõigist patsientidele väljakirjutatud ravimitest eesmärki ning ülemäärane ravimikoormus kahjustab tervist.

Tartus avati uus spetsiaalselt ehitatud Südamekodu 120 seeniorile.
Tartus avati uus spetsiaalselt ehitatud Südamekodu 120 seeniorile. Foto: SILLE ANNUK/Tartu PM/Scanpix Baltics

2. Tartus avas uksed kõige kaasaegsem vanadekodu

Tartus avati uus spetsiaalselt ehitatud Südamekodu 120 seeniorile. Eesti Rahva Muuseumi vahetus läheduses asuv Tartu Südamekodu on grupi kaheteistkümnes eakatekodu.

Tartu Südamekodus leiavad lähikuudel elukoha 120 eakat Tartust ja selle lähiümbrusest, lähiajal lisanduvad toad veel 60 inimesele.

3. Ekspert kummutab pensionistaažiga seotud müüte: kõige levinumad eksiarvamused

Swedbanki investeerimise ja pensioni valdkonnajuht Kaire Peik selgitab, kas pensionistaaž on sama mis tööstaaž.
Swedbanki investeerimise ja pensioni valdkonnajuht Kaire Peik selgitab, kas pensionistaaž on sama mis tööstaaž. Foto: swedbank

​Ehkki suur osa Eesti inimesi on juba aastakümneid pensionistaaži kogunud, ei ole paljud süvenenud selle arvutamise nüanssidesse.

Mis täpsemalt on pensionistaaž, kuidas võib see inimestes segadust tekitada ning millised on peamised staažiga seonduvad müüdid? Selgitab Swedbanki pensioni valdkonnajuht Kaire Peik.

4. Rahatarkuse soovitused 65aastastele ja vanematele

Kuigi raha säästmise ja kasvatamise soovitused kehtivad igas vanuses, muutuvad seoses pensionile jäämisega paljudel inimestel nii tarbimisharjumused kui ka -võimalused. Mida oma varade korraldamisel silmas võiks pidada, et olla valmis ootamatuteks kuludeks ja nautida elu, annab nõu Coop Panga erakliendipanganduse juht Karel Parve.

5. Mis juhtub, kui võtad II samba enne pensioniiga välja?

Swedbanki pensionivaldkonnajuht Kaire Peik selgitab: mis järgneb, kui võtad II sambast raha enne pensioniiga välja ja oled seejärel 10 aastaks süsteemist väljas?

6. Pealinna väikese sissetulekuga üksi elavad eakad jäävad abipakita

Tallinna linnavolikogu otsustas, et sellest aastast jäävad pealinna väikese sissetulekuga üksi elavad eakad abipakita.

Tallinna linnavolikogu liige ja endise sotsiaalvaldkonna abilinnapea Betina Beškina ütles, et pealinnas on eakaid abipakkidega toetatud mitmeid aastaid, kuid sel kevadel kustutas linnavalitsus eelarvest selleks vajaliku raha.

Kauaaegsel telerežissööril Norma Jõekaldal on tööstaaži 40 aastat, tema abikaasal teleoperaator Kalju Jõekaldal oli üle neljakümne, poeg Kristjan Jõekaldal pea kolmkümmend. Seega kokku teeb üle saja.
Kauaaegsel telerežissööril Norma Jõekaldal on tööstaaži 40 aastat, tema abikaasal teleoperaator Kalju Jõekaldal oli üle neljakümne, poeg Kristjan Jõekaldal pea kolmkümmend. Seega kokku teeb üle saja. Foto: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

7. Norma Jõekalda – teleperekonna ema

Telerežissöör Norma Jõekaldal olnud kirev ja põnev elu. Ta on emalt saanud USA kodakondsuse, pääsenud kahest küüditamislainest, saanud kolmeaastaseks Harku vangilaagris, läinud omal käel õppima Moskvasse GITIsesse ja sättinud telekasti pea kõik nõukogudeaegsed kultuuritegelased. Norma Jõekalda pojale Kristjanile on jäänud meelde, et ema proovis temast viisakat inimest kasvatada.

8. Näitlejate dünastia järeltulija Mait Malmsten: "Vanaisa Kusta oli mulle isa eest."

Mait Malmsten oli vanaisa Kustaga palju koos, ema oli ju pidevalt õhtuti tööl. Ta oli õppinud Pallase kunstikoolis, tema maale on mul praegugi kodus seintel. "Vanaisa elas ilusa pika elu, 89aastaseks. Tema surm oli mulle valus hoop."
Mait Malmsten oli vanaisa Kustaga palju koos, ema oli ju pidevalt õhtuti tööl. Ta oli õppinud Pallase kunstikoolis, tema maale on mul praegugi kodus seintel. "Vanaisa elas ilusa pika elu, 89aastaseks. Tema surm oli mulle valus hoop." Foto: Konstantin Sednev/Postimees Grupp

Draamateatri näitleja Mait Malmsten elab praegu oma näitlejakarjääri parimaid aastaid. Tänavuse suve kõige menukamas vabaõhutükis "Rohelised niidud" astub ta üles Uno Loobina. Kõige soojemad tunded tekivad tal aga mõeldes vanaisa Kustale, kes vanemate lahkumineku järel oli Maidule isa eest ja õpetas poisile alates kruvikeeramisest kõike.

9. Kosmeetikakonsultant selgitab: kuidas hoolitseda probleemse naha eest talvekülmade saabudes

Külma ja tuuliste ilmade saabudes langeb ühes õhutemperatuuriga ka õhuniiskus, mis viib tihti kuivema ja tundlikuma nahani. „Kuiv nahk on meie kliimavööndis, kus on esindatud kõik aastaajad ja järsud ilmamuutused, tõenäoliselt üks levinumaid nahaprobleeme. Samuti on meie levinuim nahatüüp just selline, millel on kalduvus kuivusele ja tundlikkusele,” selgitab Benu kosmeetikakonsultant Marite Talbre.

Carine Cross, eriõde pulmonoloogia alal, teab, et inimesed ei muutu vanuse kasvades aseksuaalseks ja neil on intiimsuhetes jätkuvalt seksuaalseid soove.
Carine Cross, eriõde pulmonoloogia alal, teab, et inimesed ei muutu vanuse kasvades aseksuaalseks ja neil on intiimsuhetes jätkuvalt seksuaalseid soove. Foto: Marianne Loorents/Virumaa Teataja

10. Seksuaalsus vanemas eas, on see võimalik?

Vananemine toob ellu üleminekuid, mis võivad luua eakate seksuaalsusele ja intiimsusele uue tähenduse.

Carine Cross, eriõde pulmonoloogia alal, arutleb, kas inimesed muutuvad vanuse kasvades aseksuaalseks ja kas kehv tervis saab intiimsele lähedusele takistuseks.

11. Raivo E. Tamm: „E-tähe lisamine näitleja-nimesse võttis parasjagu aega ja närve.”

Raivo E. Tamm on andnud oma panuse eesti keele rikastamisse sõna "joppenpuhh" populariseerimisega sarja "ENSV" Illari tegelaskuju suu läbi.
Raivo E. Tamm on andnud oma panuse eesti keele rikastamisse sõna "joppenpuhh" populariseerimisega sarja "ENSV" Illari tegelaskuju suu läbi. Foto: Elmo Riig

Raivo on isegi oma näitlejanimesse Raivo E. Tamm lisanud E-tähe just oma vanemate ema Esta ja isa Endli auks. Raivo mäletab, et see E-tähe lisamine näitlejanimesse võttis parasjagu aega ja närve.

12. Kes pärib minu II ja III pensionisamba raha?

Kohustuslikku ehk II ja vabatahtlikku ehk III sambasse kogutakse raha enamasti aastakümneid. Järjepidevus toob ka edu ning pensionipõlveks on enamikel kogunenud sammastesse korralik summa, mille toel vanaduspõlve veeta. Swedbanki pensionivaldkonna juht Kaire Peik selgitab, mis saab aga kogutud rahast siis, kui juhtub halvim ja inimene ise ei saagi seda kasutada, ehk kuidas käib pensionisammaste pärimine?

13. Kuumaõhufritüür – kas tervislik ja kiire alternatiiv?

Kuumaõhufritüüris valminud hommikusöök.
Kuumaõhufritüüris valminud hommikusöök. Foto: Erakogu

Kuumaõhufritüürid on leidnud kodudes trendikoha, asendades seni kiiret toidu soojendamise võimalust pakkunud mikrolaineahjusid. Nende seadmete populaarsuse põhjusi avavad Euronicsi vanemkliendikonsultant Indrek Sillaste ja K-Rauta tootegrupi juht Olga Boiko.

14. Haigele põlvele kapsaleht: tohtrid võitlevad iganenud rahvaraviga

Reumatoloog Liis Puis.
Reumatoloog Liis Puis. Foto: Elmo Riig / Sakala

"Meie sotsiaalmeedias on tekkinud ka tänapäevase rahvapärimusena levivaid meditsiinilisi küsimusi ja müüte, mille üle arutlemine inimesi köidab," ütleb Confido kliiniku reumatoloog Liis Puis.

15. Insult võib tekkida ka rahulikult tugitoolis istujal

„Tihti kohtame patsiente, kes on tunde kodus vaevelnud. Nad tunnevad, et nendega on midagi halvasti, aga ei taha oma lähedasi tülitada ja pelgavad kiirabisse helistada. Selline tagasihoidlikkus on suur viga, sest insuldi ravis on ajafaktor määrava tähtsusega,” ütleb Ida-Tallinna Keskhaigla neuroloogiakeskuse juhataja Inga Kalju.

16. Briti pensionär, miks sulle meeldib Eestis elada?

Eestis elab umbes 30 Briti pensionärist residenti. Nigel Kelly jagab vanema inimese kogemusi Eestist ja kirjutab, mis talle Briti kodanikuna Eestis meeldib.

17. Punaste põskede ja tugeva iseloomuga kasulik juurikas

Peet on hea organismi puhastaja ja tänu suurele antioksüdantide sisaldusele immuunsüsteemi tugevdaja.
Peet on hea organismi puhastaja ja tänu suurele antioksüdantide sisaldusele immuunsüsteemi tugevdaja. Foto: Sille Annuk/Pm/scanpix Baltics

Peeti võib süüa toorelt, keedetult või küpsetatult, marineeritult või hapendatult.

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli õpetaja Maire Vesingi jagab kasulikke nõuandeid ja retsepte punapeedist.

18. Suurejooneline matus nagu ooperiball

Viin on linn, mis on tuntud oma sajanditevanuse erilise matusekultuuri poolest. Viinis loodi Euroopa esimene matusemuuseum ja seal organiseeritakse ka suurejoonelisi matuseid.

Selle aasta augustikuu lõpus jättis Viin hüvasti ühe oma säravaima ettevõtja insener Richard Lugneriga, kes lahkus siitilmast 91aastaselt ja keda Austria president Alexander van der Bellen nimetas tõeliseks viinlaseks.

19. Professor Mihkel Zilmer: „Närvisüsteem ei tekita suvalist toitu süües meeldivaid emotsioone."

Laulusõnades on meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmeri sõnul tõepoolest kõik need põhitoidud, mida peaks ja võiks iga toidukorra ajal süüa.
Laulusõnades on meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmeri sõnul tõepoolest kõik need põhitoidud, mida peaks ja võiks iga toidukorra ajal süüa. Foto: Elmo Riig/Sakala

Professor Mihkel Zilmer oli üks „Rajacasˮ noortest poistest, kes on loonud hulga rahva mällu sööbinud laule nagu näiteks „Eestimaa” („Tuhanded külad, tuhanded talud...”).

Nii laulud kui ka söömine on seotud tugevate emotsioonidega. Meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer on valmis saanud kolm normaalse sööja laulu – „Normaalse sööja hommik“, "Normaalse sööja lõuna” ja „Normaalse sööja õhtu”.

19. Väekat teed ei tasu iga päev juua

Ravitee.
Ravitee. Foto: www.freepik.com

Ükski ravimtaimetee ei sobi pidevaks igapäevaseks joomiseks, neid peaks tarvitama teadlikult ja paari-kolmenädalaste kuuridena.

"Sarnaselt ravimitega ei anna ka ravimtaimeteega liialdamine paremat tulemust, vaid pigem suurendab kõrvaltoimete riski," nendib Tartu Ülikooli professor Ain Raal.

Tagasi üles