/nginx/o/2024/12/31/16571562t1h6f46.jpg)
/nginx/o/2024/12/22/16559288t1h9b89.jpg)
Tartus elavad seeniorid peavad suurimaks probleemiks linnaruumis agressiivselt sõitvaid kergliiklejaid, selgus Tartu linna tellimusel tehtud vanemaealiste tartlaste heaolu uuringust.
Tartu seeniore segavad agressiivselt sõitvad tõukerattajuhid
Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse uuringu eesmärk oli analüüsida Tartu linna vanemaealiste elanike eluolu erinevate linnaelu valdkondade kaudu.
Avalik linnaruumi osas jäid intervjueeritavad üldiselt rahule välialade, kõnniteede ja kergliiklusteedega, kuid suurimaks probleemiks linnaruumis peetakse agressiivselt sõitvaid kergliiklejaid.
Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse projektijuhi Kristiina Vainu sõnul näitas uuring, et kohalikel omavalitsustel on suur roll vanusesõbraliku ühiskonna kujundamisel. „Tartu linn on kohaliku omavalitsusena teinud juba palju selleks, et tagada linnas elavate vanemaealiste heaolu ja seda rõhutasid ka uuringus osalejad. Samas tuleb tõdeda, et igas linnaelu valdkonnas on arenguruumi ning kindlaid teemasid, millega lähiaastatel tegeleda. Tasub ka meeles pidada, et vanusesõbraliku ühiskonna loomisel on oluline arvesse võtta kõiki erinevaid eluvaldkondi, mitte ainult füüsilist linnakeskkonda. Seega võiks easõbraliku elukeskkonna planeerimine toimuda valdkondade üleselt.”
Abilinnapea Reno Laidre sõnul andis uuring kinnitust, et linnaruumi arendamisel liigub Tartu õiges suunas. „Keskendume lähitulevikus sellele, et kõik liiklejagrupid saaksid endale suurematel liikumisteedel eraldiseisvad liikumiskoridorid. Järgmisel aastal on mitmed sellised objektid juba töös, üks suuremaid neist on Sõpruse sild, kus tähelepanu keskmes on kõikide liiklejagruppidega arvestamine ja nende turvalisuse tagamine,“ selgitas Laidre.
Tartu bussiliiklusega oldi üldiselt rahul, kuid toodi välja mõned kindlate bussiliinidega seotud murekohad.
Koduse keskkonna osas arvati, et vanemaealistele tuleks rohkem tutvustada võimalust taotleda abi eluruumide kohandamiseks ja reklaamida rohkem heaolumeistrite teenust. Kogukonna toetuse ja tervishoiuteenuste valdkonnas
olid uuringus osalejad rahul erinevate Tartu linna pakutavate terviseriske ennetavate teenustega, nt eakatele suunatud jalutuskäigud, välijõusaalid, tasuta võimlemistreeningud.
Seoses hariduse ning tööellu ja ettevõtlusesse kaasamisega vastas enamik uuringus osalejatest, et kuigi nad ei soovi töötada ega ettevõtlusega tegeleda, oldi huvitatud erinevatest koolitusvõimalustest, eelkõige digikoolitustest. Vanemaealised on üldiselt rahul info kättesaadavuse ning piisavusega, ent toodi siiski ka konkreetseid näiteid, kuidas infovahetust parandada.
Sotsiaalse kaasatuse osas arvati, et rohkem tähelepanu tuleks pöörata neile vanemaealistele, kes elavad üksinda. Oluliseks peeti ka vanemaealiste kaasamist linna tasandil tehtavatesse otsustesse ja vanemate inimeste väärtustamist. Uuringus toodi selleks välja mitmeid soovitusi, näiteks ka soovitus kaaluda vanemaealiste nõukogu loomist, mis keskenduks vanemaealiste huvide esindamisele.
Uuringu raames planeeriti küsitlust 60aastaste ja vanemate Tartu linna elanike seas (valimiga umbes 1000 inimest), ent Tartu linnast ega uuringutiimist mitteolenevatel põhjustel ei olnud võimalik saada küsitluse läbiviimiseks vajalikke kontaktandmeid. Küsitluse asemel viidi läbi individuaal- ja fookusrühmaintervjuud sihtrühma esindajatega.
Intervjuud võimaldasid saada vahetut tagasisidet uuringu sihtrühmalt Tartu linnaruumi ja linna pakutavate teenuste kohta ning testida küsitlusinstrumenti, mille abil tulevikus mahukam uuring läbi viia.
Seetõttu peaks uuringutulemuste tõlgendamisel ka sellega arvestama, et väikese valimimahu tõttu ei võimalda uuring teha üldistavaid järeldusi kõikide Tartu linna vanemaealiste kohta.