TERVIS ⟩ Aime Seiger levinud silmahaigusest: olen nagu titt, kes alles õpib lugema

Aime Seiger võrdleb kollatähni kärbumise tõttu avanevat silmavaadet lainetusega. „Selle haiguse tõttu silmade ees lainetab nagu tormine meri,“ ütleb naine. Foto: Erakogu

Aime Seigeril diagnoositi vanemaealiste seas leviv haigus, kollatähni kärbumine juba üle viie aasta tagasi.

Aime Seigeril (78) olid varem lugemisprillid, aga muus osas oli toona silmanägemine veel täiesti korras. Samuti käis Aime regulaarses silmakontrollis, mille ühel korral avastati, et midagi on valesti. Tänaseks käib ta nägemise säilitamiseks silmasüste saamas ning püüab eluga rõõmsa meele ja lähedaste toel toime tulla.

Keerulise nimega haigus

Regulaarset nägemiskontrolli teinud optometrist suunas Aime silmaarsti juurde, kes pärast uuringuid ütles, et tegemist on keerulise nimega haigusega – maakuli degeneratsiooni ehk kollatähni kärbumisega. Tegemist on kroonilise silmahaigusega, mille esinemissagedus kasvab pärast 55. eluaastat ning mille tulemusel hakkab nägemine halvenema. Kollatähn asub silmapõhja keskmes ning kuna see sisaldab eriti suurel arvul fotoretseptoreid, siis nende tervisest olenebki terav nägemine – lugemisel, nägude äratundmisel, detailide tajumisel ja värvide eristamisel.

Vinguda polnud põhjust

Alguses ei osanud Aime diagnoosist suurt midagi arvata. Kahe lapse, kolme lapselapse ning nelja lapselapselapsega õnnistatud naine on alati olnud tegus ja aktiivne ning igapäevatoimetused võtsid kogu tähelepanu. „Kuna toona oli silmanägemine veel normaalne, siis argitoimetusi see ei seganud, vinguda polnud põhjust ja elu läks edasi,“ ütleb Aime Seiger.

Siis aga kutsus silmaarst ta mõne aja pärast tagasi ning selgus, et silmanägemine on ootamatult hakanud halvenema. Haiguse varajase vormi korral ei pruugi patsient muutusi oma nägemisteravuses kohe märgata. Aime sõnul halvenes tema nägemine ootamatult ja järsult. „Ühtäkki ei näinud ma enam tänavasilte, pilt hakkas lainetama ning oli hägune. See oli juba väga häiriv.“ Arst otsustas määrata raviks silmasisesed süstid, mis on selle haiguse puhul täna ainus võimalik raviviis.

Silme ees tormine meri

Aime võrdleb kollatähni kärbumise tõttu avanevat silmavaadet lainetusega. „Selle haiguse tõttu silmade ees lainetab nagu tormine meri,“ ütleb naine ning lisab, et alguses tundub väga hirmutav silmasüstide saamine. „Esimest korda, kui läksin arstile, siis ei kujutanud ma isegi ette, et saan silma süsti või mida see üldse tähendab. Tegelikult see kõlab hullemalt, kui on. Süstimist praktiliselt ei tunnegi.“

Üks süst iga kahe kuu tagant

Alguses sai Aime Seiger ühe süsti iga kahe kuu tagant ning see hoidiski silmanägemise stabiilse. Praegu rahastab Tervisekassa standardseid, regulaarselt umbes 10 korda aastas tehtavaid süste. Siiski mõni aasta tagasi Aime nägemine oluliselt halvenes ning ta proovis arsti soovitusel ka süste, mille eest tuli tal ise tasuda. Tasulised süstid nõuavad aga suuremaid väljaminekuid ja ei pruugi olla vanemaealistele patsientidele jõukohased. Ka Aime on praegu tagasi riigi rahastatavate süstide toel ning möönab, et nägemine on kehv. Silma kollatähni kärbumist tuleb aga võtta väga tõsiselt, sest juba kaotatud silmanägemist enam tagasi ei saa ja ilma ravita jääb inimene ajapikku pimedaks.

Bussi numbrit veel näeb

Eestis on ealise kollatähni kärbumiseks Euroopa Ravimiameti näidustatud ravimid, mida tuleb peale haiguse stabiliseerimist süstida 3–4 korda aastas, kuid need Tervisekassa rahastuse alla praegu ei kuulu. Aime saab täna n-ö riiklikke süste iga 4–5 nädala tagant ning tuleb arsti juurde minekuga veel ise toime. „Süstimas käin linnaliinibussiga ning tavaliselt panen päikeseprillid ette, sest silmad on valgustundlikud,“ kirjeldab naine. „Saan üksi hakkama, väljas saan ka käia. Aga kui tahan näha bussiaegu, siis see tabloo kõik lainetab. Bussi numbrit ikka enamasti näen.“

Süst valus ei ole

Protseduuri kirjeldades ütleb ta veelkord, et süstimine ei ole nii hull kui alguses tundub ning see pole ka valus. „Silm puhastatakse, tuimestatakse ja siis tehakse süst operatsioonilaual. Pärast protseduuri on vähemalt kolm tundi nii udune, et eriti midagi ei näe. Sellega tuleb arvestada.“

Kollatähni kärbumise täpset põhjust ei ole veel kindlaks tehtud, kuid teada on selle riskitegurid – vanus üle 50 eluaasta, suitsetamine, kõrge vererõhk ning ka pärilikkus. Uuringud näitavad, et kui ravi alustada varakult, on haigust võimalik edukalt pidurdada. Aime saabki süste ainult ühte silma, sest arsti sõnul on teise nägemine juba sedavõrd halb, et enam ei aita ka süstid.

Abiks on optimistlik meel

Siiski on Aimet aidanud nägevusteravuse kaotusega toimetulekul optimistlik meel, lähedaste toetus ning tegutsemistahe. „Väljas käin siiamaani ilma prillideta, saan hakkama. Mul on lugemisprillid, aga nendega ma midagi ei näe, kui tahan lugeda, siis võtan luubi,“ ütleb ta. „Juturaamatuid ma enam ei loegi, ajakirju ja ajalehti loen luubiga. Tähed lainetavad. Olen nagu titt, kes alles õpib lugema, veerimine võtab aega,“ tõdeb Aime huumoriga ning võtab olukorra kokku tõdemusega, et paremaks midagi enam ei lähe, aga peaasi, et halvemaks ei lähe.

Väike ala silmapõhjas

Ida-Tallinna Keskhaigla oftalmoloog Svetlana Belova sõnul on kollatähn väike ala silmapõhja keskosas, mis vastutab tsentraalse nägemise eest. Maailmas esineb vanusega seotud kollatähni kärbumist ehk maakuli degeneratsiooni ligi 30 protsendil üle 75aastastest inimestest.

„Enam levinud kollatähni kärbumise kuiva vormi puhul arenevad sümptomid märkamatult ja järk-järgult. Märg haiguse vorm areneb välja 10–15 protsendil juhtudest – nägemisteravuse langus on siis kiirem ja ulatuslikum,” räägib tohter.

„Märja vormi puhul kasvavad mittetäisväärtuslikud veresooned võrkkesta alla, lekivad ja põhjustavad kollatähni turset, mille tagajärjel halveneb nägemine.”

Haigust on oftalmoloog Svetlana Belova sõnul võimalik pidurdada, süstides silma sisse klaaskehasse ravimeid, mis vähendavad kollatähni turset. „Seega tuleb võtta tõsiselt nii varast diagnoosimist kui asjakohast ravi. Vanem inimene võiks käia iga paari aasta järel optometristi või silmaarsti juures, eriti kui tekib tunne, et prillidest enam ei piisa. Samuti ei teeks paha vaadata aeg-ajalt otsa internetist lihtsalt leitavale Amsleri testile, selle võib paluda noorematel lähedastel enda jaoks välja printida.”

Kas hele või tume laik, mis ära ei lähe

Tohter teab, et haiguse kõige levinumaks sümptomiks on kas hele või tume laik, mis ilmub silmavaate keskele ja sealt enam ära ei lähe. „Paljud patsiendid kurdavad ka pildi lainetust, nad ei näe isegi prillidega lugeda filmide subtiitreid, teha mistahes täpsust nõudvat tööd ega vajutada poes õiget pin-koodi. Mõned patsiendid näevad küll teisi inimesi, aga kuna näod on hägusad, siis tuntakse neid ära üksnes hääle või kehakuju järgi,” kirjeldab tohter.

Kõik need sümptomid viitavad tema sõnul sellele, et tuleks pöörduda kohe arsti poole, sest kui on tekkinud juba haiguse märg vorm, siis seda enam välja ravida ei saa, küll on võimalik edasist nägemise kadu pidurdada.