RAVIMTAIM ⟩ Väekat teed ei tasu iga päev juua

"Sarnaselt ravimitega ei anna ka ravimtaimeteega liialdamine paremat tulemust, vaid pigem suurendab kõrvaltoimete riski," nendib Tartu Ülikooli professor Ain Raal. Foto: Elmo Riig/Sakala

Ükski ravimtaimetee ei sobi pidevaks igapäevaseks joomiseks, neid peaks tarvitama teadlikult ja paari-kolmenädalaste kuuridena.

"Sarnaselt ravimitega ei anna ka ravimtaimeteega liialdamine paremat tulemust, vaid pigem suurendab kõrvaltoimete riski," nendib Tartu Ülikooli professor Ain Raal.

Eestis kasutatava 80 kohaliku ravimtaime kõrval on meil veel vähemalt 70 rahvameditsiinis tuntud ja tarvitatavat taimeliiki, kuid neist vaid üheksat loeb Euroopa ravimiamet küllaldaselt uurituks ehk tõenduspõhiseks. See on kuus protsenti kõikidest Eestis tuntud ravimtaimedest.

Koos Kristel Vilbastega kirjutatud raamatus "Tosin tervendavat taime" toovad autorid välja kõige väekamad neist.

"Angervaks, astelpaju, jõhvikas, kummel, küüslauk, leesikas, liivatee, mänd, saialill, siilkübar, teeleht ja võilill," loetleb professor. Tähestiku, mitte väekuse järjekorras.

"Raamatukaanel on küll kummel, kuid tegelikult väärib iga taim nendest auraha, sest on terveks või tervemaks teinud palju inimesi."

Haruldane ravimtaim – võilill

Professor ütleb, et üks väga haruldane ravimtaim on näiteks võilill, mis sisaldab omapäraseid aineid. Teadusuuringute põhjal on selgunud, et võililles peituvad ained sisaldavad maksarakke kaitsvaid ja nende taastumist kiirendavaid toimeid, mis on taimeriigis haruldane. Täiesti haruldane toidulisand alkoholiga lõpparve teinud inimestele! Võilille mõruduse tõttu aga teda eriti ei tarvitata. "Aga võib ju teha võililleleheteed või tarvitada lehti ja juuri salatites," soovitab Ain Raal. "Ka näiteks angervaks on superhea taim, millel on kolm kasulikku omadust koos. See toimib kergelt põletikuvastaselt, soodustab higieritust ja aitab ka vedelikku organismist välja viia," loetleb professor. Selline toime sobib tema sõnul hästi viiruslike külmetushaiguste korral.

Kuidas tugevdada oma immuunsüsteemi?

"Külmade ilmade saabudes on juba hilja selle teemaga tegeleda. Sest näiteks stress, pidevas pingeseisundis elamine, pidev muretsemine mõjub immuunsüsteemile väga halvasti," räägib Ain Raal. "Seega esimene soovitus oleks muidugi: vähem stressi teie igapäevaellu! Praktikas aitab stressi leevendada mõõdukas ja mitmekesine toitumine, tervisesport ning meelepäraste hobidega tegelemine. Üks suur stressimaandaja on regulaarne seks."

Siiski on nii mõnegi ravimtaime immuunsüsteemi toetav mõju ka teaduslikult tõestatud. Purpur-siilkübar, tuntud ka kui punane päevakübar, vähendab riski haigestuda hooajalistesse viirushaigustesse, suurendades keha vastupanuvõimet viirushaigustele. Haigestumise korral kiirendab aga tervenemist ja aitab leevendada sümptomeid. Aga tarvitada tuleks vähemalt kolm nädalat, enne kui toime tekib. Niisamuti on mõju individuaalne.

Kas kõik taimed on väekad?

Ženšennipreparaate on apteekides palju, sellele taimele on omistatud lausa imelisi omadusi. Kas aga need preparaadid tõepoolest tugevdavad tervist? "Seni kahjuks tõenduspõhisus puudub, ehkki igal aastal tehakse kümneid ja sadu uuringuid. Immuunsüsteemi turgutavat toimet pole ka mustal pässikul," nendib Ain Raal. Ta on ka koostanud teaduskirjanduse ülevaate, et näha, millised taimed immuunsüsteemi mõjutavad. Selgus, et pikkadele traditsioonidele vaatamata ei kinnitanud ükski teadusuuring küüslaugu immuunsüsteemi turgutavat toimet. "Ei ole tõestatud, et küüslauk niimoodi mõjub, aga samas ei ole ka tõestatud, et see ei mõjuks," nendib ta.

"Kummelit on sajandi vältel kõige rohkem tarbitud. Aeg-ajalt tasub kummeliteed juua. On ka teada, et stress ja depressioon nõrgendavad oluliselt immuunsüsteemi. Seega jooge kummeliteed ja ärge stressake," muigab ta. Kummel on tuntud ka põletikuvastase vahendina, samuti on tal seedetegevust korrastav toime.

"Oleme harjunud mõtlema, et kui on ravimtaim, siis peab see taim kindlasti ravima. Aga kummelit võib vaadata ka korrastava taimena, mille pruukimine aitab kaasa seedesüsteemi normaalsele funktsioneerimisele ja mõjub hästi närvisüsteemile. Piparmündil ei ole teaduslikult tõestatud rahustavat toimet. Küll aga on selle taime sapi teket soodustav ja seedetegevust tõhustav toime teaduslik fakt. Pruugib meil aga piparmünditõmmist pelgalt nautimisteena pruukida, muutub üks ja sama taim sedamaid ravimtaimest maitsetaimeks," muigab professor Ain Raal. "Muide, tõmmata laskmise aeg on raviteel ja seltskonnateel erinev: ühel juhul viis kuni kümme, teisel vaid paar minutit."