Siseminister Lauri Läänemets: „Vanavanemad on meie kriisikindlus”

Siseminister Lauri Läänemetsa kinnitusel on kooskõlastamisringil eelnõu, mis puudutab Eesti varjumiskohti ja varjendeid. Kui seadus võetakse parlamendis järgmise aasta esimestel kuudel vastu, siis korterelamutele pindalaga 1200 ruutmeetrit ja suuremad tuleb kohustus ehitada keldrisse varjumiskoht või varjend. Uude, ehitatavasse korterelamusse tuleb ehitada varjend, olemasolevatesse tuleb sisse seada varjumiskoht. Foto: Elmo Riig/Sakala

Siseminister Lauri Läänemetsa sõnul on vanaemal ja vanaisal ülioluline roll. Ka kriiside loogikast lähtudes. „Kui on jama majas, tulevad vanavanemad appi. Pensionärid meie kriisikindlus.”

Siseminister Lauri Läänemets, kas te teate, kuidas elab Eesti pensionär?

Tean üldise statistika ja ka oma kogemuse järgi. Ei ela kõige paremini. Nii võib öelda väga paljude kohta. Sellepärast, et pensionärid elavad suhtelises vaesuses. See oli ka üks argument, millega me saime suvistel eelarveläbirääkimistel tasalülitada idee pensioniindeksit muuta või pensione kärpida.

Kui riigil on raha vaja, siis pole mõtet võtta seda sealt, kus seda pole. Probleem läheb nii suuremaks ja teistpidi riigi kulud kasvavad. Raha tuleb võtta sealt, kus seda on. Ehk siis rikastelt ja jõukamatelt.

Kas te võite sirge seljaga öelda, et järgmisel aastal pensionid tõusevad?

Jah, pensionid tõusevad ka järgmisel aastal. Täiesti kindlasti. Nii me suvel kokku leppisime. Mäletan, et mõni koalitsioonipartner suutis veel pärast kokkulepete sündimistki hommikutelevisioonis maha öelda, et tema meelest tuleks pensione vähendada.

Minu arvates on see hästi kitsas vaade. Vaid Exeli tabelitest ja riigieelarvest lähtudes ei saa juhtida riiki ega ka majandust, sest riigieelarve on pisike osa majandusest.

Viga on ka see, kui me räägime, et on olemas majandus ja ettevõtlus ja siis meil on valitsus ning riik ei tohi majandusse sekkuda. See on ju väga vale väide. Selles mõttes, et riik teeb seda kogu aeg. Maksusüsteemi otsustab ju parlament, kõiksugu reeglid, mismoodi turud toimivad, on riikide loodud. Kõik mis pole riikide loodud, on mustad turud ja selle eest saab karistada, kui seal tegutsetakse. Seda nimetatakse tingimuste loomiseks, aga see ongi majanduses sees olemine. Riik ja ettevõtted peavad seda koos tegema. Eraldi tegutsedes tavaliselt ei mõistetagi üskteist.

Kui pensionid kevadel ei tõuse, kas te astute siis tagasi?

Pensionid tõusevad.

Kuidas see otsus siis sündis? Kas te ähvardasite oma koalitsioonikaaslasi?

Me argumenteerisime. See oli huvitav protsess. Läbirääkimised kestsid kolm nädalat.

Mõni koalitsioonipartner teatas väga häälekalt, et on aeg pensione vähendada. Võtsime jupikaupa igast ideest tükikese ära. Siis kukkus see mõte kokku. See oli läbirääkimisprotsessi väga meeldiv ja vajalik tulemus.

Üks on toimetulekupool, millega peab alati arvestama, aga teine julgeolek. Me ju näeme, et on neid inimesi Eestis juba hulgim, kes küsivad, miks me peame julgeolekusse nii palju panustama. Nad lihtsalt tunnevad, et see julgeolek tuleb nende arvelt ja kõhu kõrvalt. Sellist tunnet ei tohiks tekkida. Lõpuks me jõuame sinna välja, kus väga suur osa on kõigi nende julgeolukupüüdluste vastu.

See on küll maailmavaateline küsimus, aga minu loogika ütleb, et me peame andma võimaluse panustada rohkem neil, kellel on rohkem rikkust.

Eesti Panga analüüs varade jagunemise kohta Eestis 2023. aastal ütleb, et kümnele protsendile Eesti elanikest kuulub 59 protsenti varadest. Miks me tahame maksukoormat pidevalt laotada pensionäridele ja keskmistele peredele, kui jõukus, raha ja vara asuvad hoopis teises kohas. Vaesust maksustades ei saa riigieelarvesse raha juurde, see vaid tekitab probleeme.

Ettevõtlus on see, mis riigieelarvet aitab täita, aga teie tahate ettevõtjaid kiusama hakata. Mida te selle peale kostate?

Siin on mitu erinevat asja. Kahtlemata on ettevõtjad need, kes Eestile jõukust loovad. Aga selles narratiivis on üks seik, mis jäetakse tihti kõrvale: iga töö loob jõukust. Politseinik teeb oma tööd ja tänu sellele on võimalik meil turvaliselt kaubandusega tegeleda. See on ju ka ettevõtjale võimaluste loomine. Sinna tuleb panustada, muidu oleksid ettevõtja kulud iseteeninduskassas palju suuremad.

Või päästja või õpetaja! Kogu Eesti majanduskasvu eelduse loob õpetaja. Kui sul pole uusi teadmisi, tarkusi ja oskusi, siis seda majanduskasvu ei tule.

Kui me räägime riikide konkurentsist, siis võime vaadata, millised riigid on maailma konkurentsivõimelisemad. Edetabeli kolme hulgas on Taani, kus on maailma kõige suuremad maksud, aga tegemist on ka maailma kõige konkurentsivõimelisema riigiga ettevõtluse koha pealt. Ehk siis Taani ettevõtjate võimekus on väga suur. See tähendab, et kui sa ei panusta, siis sa tagasi ei saa.

Kui me räägime Eesti üldisest demograafilisest olukorrast, siis meil on kaks lahendust majanduse mõttes, kuidas lahendada demograafilist probleemi, kus tööealisi inimesi napib. Üks võimalus on see, et teeme piirid lahti ja laseme palju võõraid inimesi siia tööd tegema. Pole vist ühtki poliitilist jõudu, kes seda väga lubada tahaks. Ja see polegi mõistlik.

Teine võimalus on see, et me teeme midagi teistmoodi ja targemini. Et oma liigutuse eest rohkem raha teenida ja rohkem ühiskonda maksuraha juurde tuua, see eeldab väga paljudesse inimestesse, nende haridusse, huviharidusse panustamist ning neile võimaluste ja tingimuste loomist. Siis saab see tekkida. Aga see maksab.

Mina ütlen, et see on investeering. Kui me investeerime oma tulevikku, siis saame sealt kasvu. Need maksud annavad palju rohkem tagasi.

Pensionär kuuleb pidevalt, et kui neid pensionäre nii palju poleks ja kui ei peaks igal kuul nii suurt summat pensionideks maksma, siis elaks Eestis kõik palju paremini. Miks tunneb Eesti pensionär ennast süüdi selles, et Eesti eelarve pole tasakaalus?

Ei peaks süüdi tundma. Ma ei tea, mis need inimesed mõtlevad, kui nad nii räägivad. Ilmselgelt pole nad mõelnud, mis neist saab, kui nad ise kunagi pensionile jäävad. Nad pole kindlasti mõelnud sellele, millist ühiskonda nad tahavad, kuidas nemad tulevikus elada tahavad.

Me peame ju aru saama, et kui sa oled kellegi vanaema või vanaisa, on sul ülioluline roll. Ka kriiside loogikast lähtudes.

Kui on jama majas, peavad vanemad saama lapsed panna kas lasteaeda või oma vanemate juurde viia. Mõnes mõttes on pensionärid meie kriisikindlus, kes on kodus ja tööl ei käi. Nad annavad lastelastele edasi oskusi, teadmisi, millega kanname Eesti kultuuri. Üks on see, mida mina oma lapsele räägin, teine asi aga see, mida vanavanemad lapsele jutustavad. Sest alati uus põlvkond unustab midagi, mis on eelmisel põlvkonnal hästi meeles.

Vanavanem võimaldab noortel inimestel tööd teha. Ta panustab väärtuse loomisesse.

Paraku valitseb meil ka kogukonnas ja ühiskondlikes suhetes konkurents või äriline loogika. Et kõik peavad elu lõpuni pingutama ja jõudu katsuma. Me peame mõistma, et inimesel on elukaar. Pensionärid on oma elutööga selle riigi üles ehitanud, paljud neist on riigile väga palju andnud. Nooremate kohus on seda meeles pidada ja neid inimesi hoida. Muidu laguneb ühiskond koost.

Kui mina noorena tean, et riik minu tulevikku ei kindlusta, siis ma ei taha ka ühiskonda nii palju panustada. Sama loogika kehtib ka sõjatandril: kedagi ei jäeta maha. Kui sõdur läheb lahingusse ja ta teab, et haavata saamise järel teda lahinguväljale ei jäeta, siis on tal ka julgus sõdida. Teades, et sind ära ei tooda, sa lahingusse ei lähegi.

Kui meil pole kindlust, et saame ka vanemas eas oma eluga Eestis hakkama, siis pole seda kindlust ka noorematel.

Kriiside ja hoidku jumal, sõjaolukorra puhul on meil vaja rohkemat kui hingesoojust ja kallistusi. Kas meil on hädaolukorras kuhugi varjuda? Kas avalikud varjumiskohad ja varjendid on riigil vaid paberi peal või on nad ka tegelikult olemas?

Varjendeid kuigi palju pole. Tähistatud on avalikud varjumiskohad.

Praegu on kooskõlastamisringil eelnõu, mis puudutab Eesti varjumiskohti ja varjendeid.

Kui seadus võetakse parlamendis järgmise aasta esimestel kuudel vastu, siis korterelamutele pindalaga 1200 ruutmeetrit ja suuremad tuleb kohustus ehitada keldrisse varjumiskoht või varjend. Uude, ehitatavasse korterelamusse tuleb ehitada varjend, olemasolevatesse tuleb sisse seada varjumiskoht.

Oleme pikalt uurinud ja jälginud ukrainlaste sõjakogemusi, uurinud, mida on teinud soomlased ja rootslased, võtnud arvesse kaitseväe ohuhinnanguid – sisuliselt pole tegemist üle mõistuse keerulise ega kalli väljaminekuga, mida me varjumiskoha puhul nõudma hakkame.

Korterelamu puhul tuleb miinimumina teha paari aastaga kaks sisse- ja väljapääsu, et saaks sissevarisemise puhul siiski rusude alt välja; et õhk liiguks, tuleb teha õhuavad; peavad olema aknakatted (liivakotid, metallplaadid, et kaitsta inimesi keldris lööklaine, kildude ja tolmu eest); WC ja vesi. Need on odavalt lahendatavad. Soome näite puhul on lahendus selline, et varjumiskoha või varjendi nurgas on ämber või tünn, millesse pannakse kilekott, kuhu sa teed oma häda ära, tõmbad kilekoti kinni ja viid selle ettenähtud kohta. Vee hoiustamiseks on suuremad tünnid. Vajadusel pannakse need vett täis, hoiustamistablett sisse, et vesi kauem seisaks. Ja ongi väga lihtsad vahendid olemas.

Varjendiks mõeldud ruumi ei pea rahuolukorras tühjana hoidma. See ruum võib olla igapäevases kasutuses. Tähtis on, et eelhoiatuse järel 72 tunni jooksul saab ruumi varjendina kasutusele võtta.

Ukraina kogemus näitab, et sellest piisab. Peaksime ühiskonnana varjumiskohtade rajamise ja olemasolu omaks võtma.

Kas varjumiskoha ehitamise kohustus laieneb ka eramutele?

Eramutele varjendi rajamiseks riiklikku kohustust ei tule. Kortermajas võib elada keegi, kes soovib varjumiskohta, aga teine ei soovi, siis riik kaitseb seadusega neid, kes tahavad varjumiskohta. Eramu kuulub inimesele ja tema perele, kus ta saab ise otsustada, kas varjumiskoht ette valmistada või mitte.

Ukraina kogemus näitab, et eramajade piirkonnas on pommitabamusi vähem olnud. Pigem on sihikule võetud suured kortermajad.

Millal hakkab riik varjendeid ehitama?

Varjendid rajatakse kõikidesse uutesse hoonetesse. Koolides ja lasteaedades on praegu keldrid need kohad, kuhu varjuda. Kui keldrit pole, ehitatakse varjend hoovi peale. Varjend ei pea olema hoone alla, selle võib rajada ka lähedusse.

Jätkame ka avalike varjumiskohtade märgistamisega. Need on riigile ja omavalitsusele kuuluvad hooned, kuhu saavad kõik minna. Edaspidi tulevad eriplaneeringud. Omavalitsus peab vaatama, et kui selles piirkonnas pole võimalikku varjumiskohta, siis tuleb see rajada, kas siis parklana või mõne muu üldkasutatava ehitise näol.

Jälle tuleb omavalitsusele ülesandeid juurde. Kas riik selleks ka raha eraldab?

Me ei saa veel öelda, et kohalikku omavalitsust selleks kohustatakse. Aga ma tean, et Tallinn ja Tartu juba mõtlevad ja planeerivad.

Varjumiskoha kohandamiseks riik raha ei anna. Aga loodetavasti pole see suur kulu. Pole tähtis, et varjumiskohas oleks kõige ilusam värv seina peal, vaid oluline on, et seal oleks hapnik, aken kinni kaetud, paar tünni ja sisse-väljapääs olemas. See pole ei omavalitsusele ega ka korteriühistule liiga suur kulu, kui see paari aasta peale ära jagada.

Noor inimene ütleb, et mul polegi seda varjumiskohta vaja, sest tänapäeva sõjapidamise juures ma ei jõuagi varjendisse. Küll aga kannavad meie seeniorid endaga kohutavaid sõjamälestusi ja muretsevad ennekõike oma laste ja lastelaste pärast. Millal me ennast turvalisemalt tundma hakkame?

Paari aasta jooksul. Kolme aastaga peaksid olema olemasolevad kortermajad ja avalikud hooned varjumiskohtadeks kohandatud.

Me elasime varasemalt väga ilusal ajal. Ja kujutasime ette, et kogu maailm on harmooniline. Aga see oli erandlik aeg. Olukord on julgeoleku mõttes pinev. Tean, et paljud muretsevad ja on sellest ka juba väsinud. Tahan toonitada, et muretseda pole vaja. Me ei tea, et Eestit ähvardaks otsene sõjaoht, aga me peame olema kõigeks valmis. Ehk ei juhtu midagi ja loodame, et ei juhtu, aga meil on varjumiskohtade olemasolul palju rahulikum elada. See mida me teeme, on ühiskonna ja riigi baashügieen. Kui see on olemas, siis on turvaline.

Uuringud näitavad, et vanemad inimesed mõistavad sõjaohtu palju tõsisemalt. Nooremad mitte. Mäletan, et minu vanaema ja vanaisa rääkisid mulle sõjast, kirjeldasid neid olusid. See on mul aidanud paljutki mõista. Noor inimene elab muretut elu ja ei mõtlegi sellele, mis saab, kui ning usub, et see teda ei puuduta. Elukogemus on väike.

Kas inimene teab, mida ta ohu korral tegema peaks?

Kõige suurem väljakutse pole varjendid ja varjumiskohad – need seadusemuudatused tulevad, need asjad tehakse ära, päästeamet on abiks, loome ohuteavitussüsteemid, sireenidega, televisiooni, raadio ja mobiilitelefoni kaudu teavituste saatmine. Palju keerulisem on viia inimesteni info, mida kriisiolukorras tegema peab. Järgmised kolm aastat tuleb sellesse palju panustada. Sisekaitseakadeemiasse luuakse õppetool, kus hakatakse koolitajaid koolitama. Koolitused peavad jõudma iga inimeseni.

Paraku pole sõda ainus kriis. Suurema tõenäosusega tabab meid keset talvekülma pikaajaline elektrikatkestus. Kas selles kriisis tuleb ellu jääda. Need, kes on palju rohkem ilma näinud, on taas paremini ette valmistatud. Nad on midagi taolist juba läbi elanud ja neil on oskused ja teadmised. Igal juhul on seenioril patareiraadio, mis on kriisi puhul hädavajalik, sest suure elektrikatkestuse puhul lülitavad mobiili sidemastid interneti välja ja jätavad ainult kõned alles. Kuni telefoniaku kestab. Siis kaob kaabliga leviv internet, sest ka see töötab elektriga. Aga mis edasi? Kust vett saab? Kas mõni pood on lahti? Kas sealt ka osta saab? Kust saada infot, kui telefoni pole? Ikka patareidega töötavast raadiost.

Inimesi tuleb kriisiks ette valmistada. Et tekiks teadmised ja mis kõige tähtsam – mõistmine.

Kuhu Eesti valitsus hädaolukorra korral varjub?

Selle jaoks on plaanid olemas, aga see oleks väga halb, kui ma selle avalikustaksin. Riigikantseleil ja teistel sellega seotud asutustel on plaanid, kes võetakse kaitse alla, kes kuhugi viiakse ja mis edasi saab.

Uuring

Päästeameti oktoobrikuu järgsest küsitlusest selgus, et 16 protsenti Eesti elanikest ja 31 protsenti noortest usub, et ohuteavituse korral tuleb esimese asjana varjuda avalikku varjumiskohta.

Uuring näitab, et avalikke varjumiskohti peetakse ekslikult universaalseks lahenduseks. Näiteks arvas kolmandik vastanutest, et need sobivad varjumiseks ka ekstreemsete ilmastikuolude korral ning viiendik usub sama üleujutuste puhul.

Avalikud varjumiskohad avatakse sõjaolukorras selleks, et kaitsta peavarjuta inimesi mürsukildude ja ohtliku plahvatuse eest. Ekstreemsete ilmastikuolude korral piisab siseruumidesse varjumisest, üleujutuste puhul võivad maa-alused varjumiskohad koguni ohtlikud olla.

„Ohuolukorras võivad kiire reageerimine ja oskus varjuda päästa elu. Kui on kuulda ohusireeni või saadakse EE-ALARMilt ohuteavitus, tuleb viivitamatult varjuda lähimasse siseruumi, mitte hakata otsima avalikku varjumiskohta,“ ütles päästeameti varjumise ekspert Leho Lemsalu. „Varjumine kodus, tööl või mõnes teises lähedal asuvas turvalises ruumis on üldjuhul kiireim ja parim viis kaitsta ennast ohu eest.“

„Ukraina kogemus näitab, et sõjaolukorras on kõige ohtlikum olla väljas tänaval, ilma igasuguse kaitse ja varjuta,“ ütles Lemsalu. „Kui tuleb ohuolukorras varjuda, siis peaks minema esimesel võimalusel lähimasse siseruumi, sulgeda uksed, aknad ja ventilatsioon. Sõjalise konflikti ajal tuleks aga liikuda oma asukoha hoone keldrisse, selle puudumisel madalamale korrusele, akendest eemale ning tugevate seintega ruumi.“

Avalik varjumiskoht

Avalik varjumiskoht on eelkõige mõeldud neile, kes on ohuhetkel selle lähedal. Kui viibid tööl või kodus, tuleks ohu korral jääda paigale ja leida varjumiseks lähim akendeta ruum või kelder.

Varjumine võib olla vajalik sõjalise ohu korral, aga ka teiste ohtude, näiteks ekstreemse ilma, suurte põlengute, keemiarünnakute või rahutuste puhul. Iga ohu korral on erinevad käitumisjuhised. Näiteks ekstreemse ilma puhul piisab siseruumidesse minekust ja akende-uste sulgemisest. Seetõttu on oluline ohuolukorras riigi antud juhiseid alati kuulata ja järgida neid täie tõsidusega.

Tallinna linn

Balti Jaama tunnel, Toompuiestee, Tallinn

Balti Jaama turu maaalune parkla, Kopli tn 1, Tallinn

Eakate päevakeskus, Ehitajate tee 82, Mustamäe, Tallinn

Eesti Loto maja, Hallivanamehe tn 4, Tallinn

Filtri tee tunnel, Filtri tee, Tallinn

Haabersti linnaosa valitsus, Ehitajate tee 109a/1, Tallinn

Keskkonnaagentuuri hoone kelder, Mustamäe tee 33,

Kesklinna sotsiaalkeskus, Liivalaia tn 32, Tallinn

Kristiine linnaosa valitsus, Metalli tn 5, Tallinn

Kultuurikatel, Kursi tn 3, Tallinn

Kunstigalerii kelder, Pärnu mnt 6, Tallinn

Lasnamäe Spordikompleks, Pae tn 1, Tallinn

Liivalaia tunnel, Liivalaia tn5, Tallinn

Lindakivi Keskus, Koorti tn 22, Tallinn

Maaalune parkla -1 ja -2, Pärnu mnt 148, Tallinn

Mahla tänava tunnel, Männiku tee 24, Tallinn

Margareeta aed Bunker, Pikk tn 72, Tallinn

Margareeta aed Citysec, Pikk tn 72, Tallinn

Mustakivi tunnel, Lasnamäe, Tallinn

Mustamäe linnaosa valitsus, E. Vilde tee 118, Tallinn

Mustika Keskuse maaalune parkla, Kärjavälja tn 4, Tallinn

Nõmme linnaosa valitsus, Valdeku tn 13, Tallinn

Nõmme sotsiaalmaja, Pihlaka tn 12, Tallinn

Okasroosikese loss, Uus tn 19, Tallinn

Pirita linnaosa valitsus, Kloostri tee 6, Tallinn

Pirita Majandusgümnaasium, Metsavahi tee 19, Tallinn

Reval Spordikeskus, Aia tn 20, Tallinn

Riigi Kinnisvara AS, Lasnamäe tn 2, Tallinn

Salme kultuurikeskus, Salme tn12, Tallinn

Skyon ärihoone, Maakri 30, Tallinn

Tallinna Lennujaama reisiterminal I, Tartu mnt 101, Tallinn

Tallinna põgenikekeskus, Niine tn 2, Tallinn

Tondiraba jäähall, Varraku tn 14, Tallinn

Tondiraba tunnel, Lasnamäe, Tallinn

Tornimäe maaalune parkla, Tornimäe tn 1, Tallinn

Ülemiste City Öpiku majade maa-alune parkla, Lõõtsa tn 4, Tallinn

Ülemiste Keskuse maaalune parkla, Suur-Sõjamäe tn 4, Tallinn

Vabaduse väljaku parkla, Vabaduse väljak 9, Tallinn

Vana rahvusarhiiv, Tõnismägi 16/1, Tallinn

Harjumaa

Anija mõis, Kehra tee 8, Anija vald

Haabneeme kool, Randvere tee 18, Haabneeme alevik, Viimsi vald

Hoone kelder, Kreutzwaldi tn 7, Kehra linn

Jalakäijate tunnel Keila viadukti juures, Saue linn

Jalakäijate tunnel Pärnu mnt Bauhoffi juures, Saue linn

Jalakäijate tunnel Pärnu mnt Hortese juures, Saue linn

Keila linnavalitsuse hoone, Keskväljak 11, Keila linn

Keila Tervisekeskus, Paldiski mnt 17, Keila linn

Kiili vallavalitsuse kompleks, Nabala tee 2a, Kiili vald

Kose Kultuurikeskus ja Kose Huvikool, Hariduse tn 2, Kose vald

Loksa varjend, Posti tn 44, Loksa linn

Meriküla Spordi- ja Õppekeskus, Tilgu tee 53, Meriküla, Harku alevik

Pakri Plaza kelder, Rae tn 38, Paldiski linn

Sotsiaalmaja, Kose mnt 22, Kehra linnTabasalu Kaubanduskeskus parkla ja keldrikorrus, Kallaste tn 7, Tabasalu linn

Tabasalu Spordikompleks, Kooli tn 11, Tabasalu linn

Vasalemma külaraamatukogu, Ranna tee 8, Vasalemma alevik

Viimsi Äritare, Paadi tee3, Haabneeme alevik, Viimsi vald

Hiiu maakond

Elamuskeskus Tuuletorn, Mäe tn 4, Käina alevik

Hiiumaa ametikool, Suuremõisa loss, Lossi tee 3, Suuremõisa küla

Ida-Viru maakond

Administratiivhoone, Haigla tn 6, Narva linn

Administratiivhoone, Kerese tn 20, Narva linn

Bastioni käigud, Pimeaia tn 1, Narva linn

Endine lasteaed, Kangelaste tn 16a, Narva linn

Endine lasteaed, Mõisa tn 6, Narva linn

Jewe kaubanduskeskus, Narva mnt 8, Jõhvi linn

Järve Vene Gümnaasiumi endine õppehoone, Järveküla tee 39, Kohtla-Järve linn

Kiviõli I Keskkool, Viru tn 14, Kiviõli linn

Kohtla-Järve Kultuurikeskus, Keskallee tn 36, Kohtla-Järve linn

Kultuurimaja Rugodiv, A. Puškini tn 8, Narva linn

Lasteaed Kalevipoeg, Hariduse tn 7, Jõhvi linn

Lasteaed Kirju-Mirju, Pärna tn 36, Kohtla-Järve linn

Lasteaed Päikseke, J. Gagarini tn 25, Sillamäe linn

Liivarand SPA, L. Koidula tn 21, Narva-Jõesuu linn

Linnamajandusamet, Peetri plats 3, Narva linn

Linnavalitsuse hoone, Peetri plats 5, Narva linn

Linnavolikogu hoone, Peetri plats 1, Narva linn

Lüganuse Kool, Kiviõli tee 25, Lüganuse alevik

Maleva Põhikool, Maleva tn 4, Kohtla-Järve linn

Noortekeskus, Kesk tn 3, Narva-Jõesuu linn

P.A.G.M OÜ, Jaama tn 10, Jõhvi linn

Polikliinik, Vestervalli tn 15, Narva linn

Raamatukogu, Poe tn 7, Vaivara küla

Raekoda, Raekoja plats 1, Narva linn

Sillamäe Kannuka Kool, Geoloogia tn 13, Sillamäe linn

Sillamäe Kultuurikeskus, Kesk tn 24, Sillamäe linn

Sotsiaalabiamet, Malmi tn 5a, Narva linn

Wiru Spordikeskus, Järveküla tee 41, Kohtla-Järve linn

Jõgeva maakond

Jõgeva Kaubahall, Aia tn 3, Jõgeva linn

Jõgeva vallavalitsus, Suur tn 5, Jõgeva linn

Puurmani rahvamaja, Ülejõe tn 4, Puurmani vald

Järva maakond

E-piim spordihall, Aiavilja tn 1, Paide linn

Imavere põhikool-rahvamaja, Kiigevere tee 5, Imavere küla

Järva-Jaani Gümnaasium, Pikk tn 1, Järva-Jaani alev

Koeru kultuurimaja, Paide tee 3, Koeru alevik

Koeru Tervisekeskus, Paide tee 16a, Koeru alevik

Koigi haldushoone, Mõisavahe tee 1, Koigi küla

Konesko Türi Spordihoone, F. J. Wiedemanni tn 3a/1, Türi linn

Paide Muusika- ja Teatrimaja, Pärnu tn 18, Paide linn

Paide Sookure Lasteaed, Soo tn 16, Paide linn

Peetri kool-rahvamaja, Kesktee tn 11, Peetri alevik

Türi Kolledži kohvik, Viljandi tn 13b, Türi linn

Türi vallavalitsuse hoone, Hariduse tn 3, Türi linn

Väätsa Põhikool, Kooli tn 1, Väätsa alevik

Lääne maakond

Administratiivhoone, Ehte tn 9, Haapsalu linn

Haapsalu Kaubamaja, Tallinna mnt 1, Haapsalu linn

Haapsalu kultuurikeskus, Posti tn 3, Haapsalu linn

Haapsalu Noorte Huvikeskuses, Wiedemanni tn 4, Haapsalu linn

Uuemõisa lasteaed-algkool, Lossi tn 4, Uuemõisa alevik

Lääne-Viru maakond

Endine Rägavere vallamaja, Mõisa tee 7, Ulvi küla

Jalakäijate tunnel, Paide mnt 3, Tamsalu linn

Jäneda loss, Lossi tee 1, Jäneda küla

Kadrina Huvikeskus, Rakvere tee 4, Kadrina alevik

Kadrina spordikeskus, Rakvere tee 14, Kadrina alevik

Kool/ lasteaed, Kooli tn 2, Aseri alevik

Kunda klubi, Lasteaia tn 4, Kunda linn

Kunda Spordikeskus, Kasemäe tn 19, Kunda linn

Laekvere rahvamaja, Kesk tn 12, Laekvere alevik

Lasila Põhikool, Vahtra pst 17/1, Lasila küla

Lasteaed Pisipõnn, Nooruse tn 11, Tapa linn

Lasteaed Tamsalu maja, Metsa tn 1, Tamsalu linn

Pangamaja/ Linnavalitsus, Lai tn 20, Rakvere linn

Rakvere Ametikool, Piiri tn 8, Rakvere linn

Rakvere Kultuurikeskus, Fr. R. Kreutzwaldi tn 2, Rakvere linn

Rakvere Reaalkool, Võidu tn 67, Rakvere linn

Rakvere Teater, Fr. R. Kreutzwaldi tn 2a, Rakvere linn

Rakvere Vabaduse Põhikool, Vabaduse tn 1, Rakvere linn

Roela kool, Järve tn 1, Roela alevik

Sõmeru Noortekeskus, Tiigi tn 2, Sõmeru alevik

Tamsalu Kultuurimaja, Sõpruse tn 3, Tamsalu linn

Tamsalu spordihoone, Tehnika tn 2a, Tamsalu linn

Tapa Keelekümbluskool, Nooruse tn 2, Tapa linn

Tapa Valla Kultuurikeskus, Kesk tn 4, Tapa linn

Ulvi mõis, Mõisa tee 5, Laekvere alevik

Vajangu Põhikool, Kooli tn 7, Vajangu küla

Veltsi Lasteaed-algkool, Veltsi tee 9, Veltsi küla

Vinni-Pajusti Gümnaasium, Tammiku tn 9, Vinni alevik

Viru-Nigula kogukonna maja, Kirikaia tn 2, Viru-Nigula alevik

Põlva maakond

Kanepi Gümnaasium, Kooli tn 1, Kanepi alevik

Krootuse Põhikool, Kooli tn 1, Krootuse küla

Põlva Lasketurismikeskus, Metsa tn 7, Põlva linn

Põlva Roosi Kool/ Lasteaed Mesimumm, Lina tn 13, Põlva linn

Saverna lasteaed-külakeskus, Kooli tee 7, Saverna küla

Valgjärve külamaja, Järve tee 4, Valgjärve küla

Pärnu linn

Grahv Zeppelini büroo- ja kortermaja, Lai tn 15/ 15a, Pärnu linn

Kuninga Põhikool, Kuninga tn 29, Pärnu linn

Port Artur I, Hommiku tn 2, Pärnu linn

Port Arturi parkimismaja, Lai tn 7, Pärnu linn

Pärnu Hotell, Rüütli tn 44, Pärnu linn

Pärnu Keskus, Aida tn 7, Pärnu linn

Pärnu Vanalinna Põhikooli võimla, Pühavaimu tn 19, Pärnu linn

Raeküla Põhikool, Käo tn 4, Pärnu linn

Pärnumaa

Kilingi-Nõmme Tervise- ja Hoolduskeskus, Pärnu tn 65/1, Kilingi-Nõmme linn

Lihula Muusika- ja Kunstikool, Tallinna mnt 25, Lihula linn

Paikuse osavallakeskus, Pärnade pst 11, Paikuse alev

Pärnu-Jaagupi põhikool, Kooli tn 3, Pärnu-Jaagupi alev

Sauga Teenuskeskus, Selja tee 1a, Sauga alevik

Sindi Lasteaed, Kooli tn 2a, Sindi linn

Tihemetsa Huvi- ja Spordikeskus, Valga mnt 21, Tihemetsa alevik

Tootsi lasteaed/halduskeskus, Tuleviku tn 1, Tootsi alev

Tori Põhikool, Virula tn 11, Tori alevik

Tõstamaa mõis, Kalli mnt 13, Tõstamaa alevik

Uulu Kultuuri- ja Spordikeskus Häädemeeste, Pargi tee 1, Uulu küla

Vändra Gümnaasium, Kooli tn 13, Vändra alev

Rapla maakond

Järvakandi kool, Nõlva tn 6, Järvakandi alev

Järvakandi lasteaed, Pargi tn 3, Järvakandi alev

Kehtna Kutsehariduskeskus, Kooli tn 1, Kehtna alevik

Kehtna Lasteaed, Lasteaia tn 5, Kehtna alevik

Kehtna Põhikool, Staadioni tn 16, Kehtna alevik

Märjamaa raamatukogu, Pärnu mnt 56, Märjamaa alev

Märjamaa rahvamaja, Sauna tn 2, Märjamaa alev

Rapla Gümnaasium, Kooli tn 8, Rapla linn

Rapla Kultuurikeskus, Tallinna mnt 17a, Rapla linn

Rapla Riigimaja, Tallinna mnt 14, Rapla linn

Õpilaskodu 3, Kodu tn 3, Vana-Vigala küla

Õpilaskodu 4, Kodu tn 5, Vana-Vigala küla

Saare maakond

Endine saun, Rehe tn 5, Kuressaare linn

Grand Rose SPA, Tallinna tn 15, Kuressaare linn

Kihelkonna kool-lasteaed, Kooli tn 1, Kihelkonna alevik

Kuressaare kultuurikeskus, Tallinna tn 6, Kuressaare linn

Kuressaare Linnateater, Tallinna tn 20, Kuressaare linn

Kuressaare Spordihoone, Vallimaa tn 16a, Kuressaare linn

Maapanga hoone, Tallinna tn 27, Kuressaare linn

Muhu maja, Keskuse, Liiva küla

Orissaare Gümnaasium, Kuivastu mnt 29/1, Orissaare alevik

Orissaare Gümnaasiumi hostel-õpilaskodu, Sadama tn 5, Orissaare alevik

Pastoraadihoone, Kauba tn 5, Kuressaare linn

Raekoda, Tallinna tn 2, Kuressaare linn

Ööklubi Lokaal, Tallinna tn 11, Kuressaare linn

Tartu linn

Delta õppehoone maa-alune parkla, Narva mnt 18, Tartu linn

Endine arestimaja, Riia tn 179a, Tartu linn

Endine Tartu Kroonuaia Kool, Puiestee tn 62, Tartu linn

Hugo Treffneri Gümnaasium, Munga tn 12, Tartu linn

Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium, Kaunase pst 70, Tartu linn

Püssirohukelder, Lossi 28, Tartu linn

Spordihoone, Tamme pst 1, Tartu linn

Tartu Aleksander Puškini Kool, Uus tn 54, Tartu linn

Tartu Descartes'i Kool, Anne tn 65, Tartu linn

Tartu Forseliuse Kool, Tähe tn 103, Tartu linn

Tartu Forseliuse Kooli tööõpetuse maja, Tähe tn 101, Tartu linn

Tartu Herbert Masingu Kool, Vanemuise tn 33, Tartu linn

Tartu Jaan Poska Gümnaasium, Vanemuise tn 35, Tartu linn

Tartu Kaubamaja, Riia tn 1, Tartu linn

Tartu Linnaraamatukogu, Kompanii 3/5, Tartu linn

Tartu Rakenduslik Kolledž, Kopli tn 1, Tartu linn

Tartu Rakenduslik Kolledž, Põllu tn 11, Tartu linn

Tartu Ülikooli Füüsika Instituut, Ostwaldi tn 1, Tartu linn

Tartu Ülikooli õppehoone, Lossi tn 3, Tartu linn

Tartu Ülikooli raamatukogu, Struve tn 1, Tartu linn

Tartu Veeriku Kool, Veeriku tn 41, Tartu linn

Tartumaa

Elva Gümnaasium, Tartu mnt 3, Elva linn

Hellenurme lasteaed, Hellenurme mõis, Hellenurme küla

J. V. Veski nimeline Maarja-Magdaleena Põhikool, Maarja-Magdaleena küla

Konguta Kool, Annikoru tee 7, Annikoru küla

Kuuste Kool, Kooli tee 2, Vana-Kuuste küla

Laeva lasteaed-külakeskus, Väänikvere tee 6/8, Laeva küla

Lasteaed Mesimumm, Kesk tn 4, Kambja alevik

Lasteaed Rüblik, Ringtee tn 1, Tõrvandi alevik

Nõo Põhikool, Kalju Aigro tn 3, Nõo alevik

Rannu rahvamaja, Elva tee 7, Rannu alevik

Tabivere Põhikool, Hariduse tn 1, Tabivere alevik

Ülenurme spordihoone, Tartu mnt 5, Ülenurme alevik

Valga maakond

Buratino Lasteaed, Lai tn 6a, Valga linn

Hargla Kool, Hargla küla

Rahvusarhiivi Valga uurimissaal, Vabaduse tn 6, Valga linn

Tsirguliina Kool, Nooruse tn 1, Tsirguliina alevik

Valga Gümnaasium, J. Kuperjanovi tn 10, Valga linn

Valga Priimetsa Kool, Vabaduse tn 13, Valga linn

Õru lasteaed, Ringtee tn 13, Õru küla

Viljandi maakond

Abja lasteaed, Aia tn 24, Abja-Paluoja linn

August Kitzbergi nimeline Gümnaasium, Kooli tn 1, Karksi-Nuia linn

Apteegi hoone, Kalda tn 6b, Karksi-Nuia linn

Heimtali Põhikooli spordihoone, Ridaelamu tee 1, Heimtali küla

Kaubandushoone, Tallinna tn 26, Võhma linn

Krõllipesa Lasteaed, Riia mnt 30, Viljandi linn

Ramsi Vaba Aja Keskus, Ramsi tee 5, Ramsi alevik

Sakala Keskus, Tallinna tn 5, Viljandi linn

Teenindushoone, Pärnu tn 10, Suure-Jaani linn

Ugala Teater, Vaksali tn 7, Viljandi linn

Viljandi Jakobsoni Kool, Riia mnt 91, Viljandi linn

Viljandi Kesklinna Kool, C. R. Jakobsoni tn 42, Viljandi linn

Viiratsi Kool, Tiigi tn 4, Viiratsi alevik

Võru maakond

Luutsniku kriisiõppekeskus, Luutsiku küla

Teenindusmaja, Lembitu tn 2, Võru linn

Võru Kesklinna Kool, Vabaduse tn 12, Võru linn

Võru Kreutzwaldi Kool, Kooli tn 7, Võru linn

Võru Lasteaed Sõleke, Olevi tn 29, Võru linn

Võru linnavalitsus, Tartu tn 25, Võru linn

Allikas: https://www.rescue.ee/et/juhend/avalikud-varjumiskohad