Teise pensionisamba makset suurendas tänavu üle 74 000 inimese

Surve Eesti pensionisüsteemile ajas üksnes suureneb. Seega muutub ise endale kogumine üha olulisemaks. Foto: Shutterstock

Enda teise pensionisamba makset suurendas tänavu üle 74 000 inimese.

LHV Varahalduse juhi Vahur Vallistu hinnangul on see väga hea tulemus.

Teise samba makset sai seniselt kahelt protsendilt tõsta nelja või kuue protsendini novembri lõpuni. Detsembri esimese päeva seisuga on seda pensionikeskuse andmetel kokku teinud 74 008 inimest. Seejuures tõstis makset nelja protsendini 27 863 ja kuue protsendini 46 145 inimest.

„Eriti suurt rõõmu ja positiivset üllatust pakub 6 protsendi kasuks otsustanud inimese hulk. Pensionisammastes kogumine on üks lihtsamaid ja tõhusamaid viise pikaajaliseks kogumiseks ning hea meel on näha, et juba esimesel aastal on sedavõrd paljud seda võimalust kasutanud,” ütles LHV Varahalduse juhatuse esimees Vahur Vallistu BNSile.

Valitud maksemäär rakendub juba uuest aastast. Vallistu hinnangul näitab suur huvi teise samba maksete tõstmise vastu eeskätt seda, et Eesti inimesed mõtlevad oma tuleviku kindlustamisele üha tõsisemalt.

„Järjepidevad, maksuefektiivsed ja automatiseeritud sissemaksed teise sambasse on üks tõhusamaid viise majandusliku turvatunde kasvatamiseks,” avaldas Vallistu veendumust.

Ta märkis, et see on viimaste aastate üks positiivsemaid arenguid kohalikus pensionisüsteemis ja loodetavasti innustab inimeste suur huvi riiki ka edaspidi kogumist soodustavaid muudatusi vastu võtma.

Uuringute järgi küündib tulevikus keskmine riiklik pension Eestis napilt kolmandikuni keskmisest palgast, mis tähendab elatustaseme järsku halvenemist. Surve Eesti pensionisüsteemile ajas üksnes suureneb, sest ühes rahvastiku vananemisega väheneb tööealiste hulk ja kasvab pensionäride arv. Seega muutub ise endale kogumine üha olulisemaks.

„Kõige rohkem saab oma tulevikukindluse kasvatamisel ära teha iga inimene ise, kogudes nii teise kui ka kolmandasse sambasse. Mõlemad sambad pakuvad investorile olulist maksueelist ja on seetõttu eriti nutikad viisid raha kasvatamiseks pika perioodi vältel,” selgitas Vallistu.

Teise samba sissemakse arvestatakse inimese palgalt enne tulumaksu tasumist ning kolmanda samba maksetelt saab tulumaksu tagasi. Pensioniks kogumist – sarnaselt igasuguse investeerimisega – on nutikas alustada noorena. Nii koguneb sääste rohkem ja liitintress teeb oma tööd tõhusamalt. Teisisõnu on rahal rohkem aega inimese heaks töötada.

Alustada on aga mõtet ka hiljem. Näiteks kui 45aastane keskmist Eesti brutopalka ehk 2000 eurot teeniv inimene alles hakkab teise sambasse investeerima ja suunab sinna 6 protsenti oma brutopalgast, jõuab talle pensionieaks koguneda 66 000 eurot. Kui sellele lisada Eesti keskmine teise samba fondide aastane 3,9protsendine nominaaltootlus, kasvab kogutud vara väärtus ligi 95 000 euroni.