Ekspert kummutab pensionistaažiga seotud müüte: kõige levinumad eksiarvamused

Ehkki paljud inimesed seostavad pensionistaaži eelkõige palgatööga, siis tegelikult sõltub staaž ka muudest teguritest. Kaire Peiki sõnul võib nende hulka kuuluda muuhulgas õppimine, laste kasvatamine ja ajateenistus. Foto: MEELIS MEILBAUM/VIRUMAA TEATAJA

​Ehkki suur osa Eesti inimesi on juba aastakümneid pensionistaaži kogunud, ei ole paljud süvenenud selle arvutamise nüanssidesse. 

Mis täpsemalt on pensionistaaž, kuidas võib see inimestes segadust tekitada ning millised on peamised staažiga seonduvad müüdid? Selgitab Swedbanki pensioni valdkonnajuht Kaire Peik.

Pensionistaaži täpne mõistmine on oluline, kuna see mõjutab otseselt vanaduspensioni suurust ja selle saamise õigust. Vanaduspensioni saamiseks peab olema Eesti inimesel olema vähemalt 15 aastat pensionistaaži.

Swedbanki pensioni ja investeerimise valdkonnajuht Kaire Peik toob välja kolm laialt levinud pensionistaažiga seotud müüti ja selgitab, kuidas pensioni suurust arvutatakse.

Müüt 1: Pensionistaaž on sama, mis tööstaaž

Ehkki paljud inimesed seostavad pensionistaaži eelkõige palgatööga, siis tegelikult sõltub staaž ka muudest teguritest. Kaire Peiki sõnul võib nende hulka kuuluda muuhulgas õppimine, laste kasvatamine ja ajateenistus. 

Laste kasvatamise osas peab aga meeles pidama, et lapse kasvatajad peavad omavahel kokku leppima, kumb neist selle eest antavat pensionistaaži kasutada. „Staaži arvestamine sõltub omakorda sellest, millal laps sündis ja seega tasub konkreetne arvutuskäik kontrollida üle sotsiaalkindlustusameti kodulehelt,” selgitas Peik.

Samuti arvutatakse tööstaaži erinevatel alustel sõltuvalt ajast, mil inimene töötas: kuni 1998. aasta lõpuni töötatud ajast arvutatakse pensioniõiguslik staaž tööraamatu ja dokumentide alusel. Alates 1999. aastast töötatud aja eest kehtib aga  pensionikindlustusstaaž, mida arvestatakse automaatselt inimese eest makstud sotsiaalmaksu alusel.

See tuleb mängu ka õppimisstaaži arvestamisel: kuni 1998. aasta lõpuni toimunud statsionaarset õpet kutseõppeasutuses, ülikoolis või rakenduskõrgkoolis arvestatakse pensioniõigusliku staaži hulka, aga õpinguid alates 1999. aastast enam mitte. Seega jaguneb pensionistaaž kaheks – 1998 aastani oli pensioniõiguslik staaž ja alates 1999 aastast pensionikindlustusstaaž.

Müüt 2: Täistööaeg või osaline koormus – pensionistaaži mõttes vahet ei ole

Kaire Peiki sõnul võib inimestele vahel tulla üllatusena, et osalise koormusega töötamine ei ole pensionstaaži mõttes samaväärne kui täiskoormusega töö. „Üks aasta pensionikindlustustaaži arvestatakse inimese eest siis, kui tema palga või ettevõtlusega seotud tulu pealt on tasutud sotsiaalmaksu vähemalt miinimumpalga aastasumma ulatuses,” ütles ta. „See tähendab, et kui oled aasta lõikes töötasu saanud miinimumpalgast vähem, siis pensionikindlustusstaažina läheb kirja vähem kui üks aasta.”

Sotsiaalkindlustusamet toob näiteks, et kui inimene töötab 15 aastat poole koormusega ja tema palk on olnud pool miinimumpalgast, siis on tal pensionikindlustusstaaži 7,5 aastat. 15aastase staaži täis saamiseks peab sel juhul töötama 30 aastat.

Sama põhimõte kehtib ka ettevõtlusega tegelemisel, muuhulgas füüsilisest isikust ettevõtjate puhul. „Kui ettevõtja maksab palga asemel endale ainult dividende, võib tal lõpuks puududa vanaduspensioni saamiseks nõutav pensionistaaž,” ütles Peik.

Müüt 3: Välismaal töötades või elades saab pensioni samadel alustel, mis Eestis

Eestlaste seas on palju inimesi, kes on osa palgast teeninud välisriigis elades ja töötades. Kuidas sellisel juhul pensionistaaži arvutatakse ja millised on õigused pensioni saamiseks?

Kaire Peiki sõnul kehtib siin lihtne reegel: erinevates Euroopa Liidu riikides töötades saad pensionile jäädes igalt riigilt pensioni vastavalt seal töötatud ajale. Pensioniõiguslik staaž saadakse eri riikides töötatud aja liitmisel ja vastavad dokumendid tuleb esitada Eesti sotsiaalkindlustusametisse.

Sotsiaalkindlustusameti kaudu saab välisriigi pensioni taotleda, kui inimesel kogunenud vähemalt üks aasta pensionistaaži mõnes ELi riigis, Norras, Islandil, Liechtensteinis, Šveitsis, Ukrainas, Kanadas või riikides millega on sõlmitud kahepoolne sotsiaalkindlustusalane koostöökokkulepe. Ülejäänud riikides töötamise puhul tuleb juba ühendust võtta konkreetse riigi vastava asutusega.

Kui inimene saab juba Eestist pensioni ja asub elama välisriiki ning omab Eestis vähemalt 15 aastast pensionistaaži, jätkuvad Eesti pensionimaksed ja siin on samuti riikide osas teatud erisused.

Kokkuvõttes soovitab Kaire Peik varakult tutvuda enda kohta olevate pensionistaaži andmetega ja avada selles riigiportaalis ​www.eesti.ee<http://www.eesti.ee olev pensionikalkulaator ning kontrollida, kas kõik vajalik info on seal olemas.

Lisaks näevad II ja III samba pensionifondidega liitunud kalkulaatorist palju neil on fondidesse kogunenud. Olemasolevate andmete baasil näevad II sambaga liitunud ka indikatiivset kuist pensionimakset koos riikliku vanaduspensioniga.

Seega tasub meil igaühel tasub tutvuda oma olemasolevate pensioniandmetega ning hinnata mida on vaja ja saab veel teha – kas esitada täiendavaid andmeid kuni 1998 aasta kohta või vaadata kas täiendavad võimalused nii II, kui III sambaga on maksimaalselt ära kasutatud, et tulevikus võimalikult hästi hakkama saada.