Swedbank: Eestlased on rohkem kolmanda pensionisamba usku

Swedbanki investeerimise ja pensioni valdkonnajuht Kaire Peik arvab, et kolmandasse sambasse kogujate arvu suurenemist mõjutab enim selle sissemaksetelt saadav 20protsendiline tulumaksusoodustus. Foto: swedbank

Võrreldes Läti ja Leedu elanikega on Eesti inimesed oluliselt rohkem kolmanda pensionisamba usku ning pensioni kogumine nii teise kui kolmandasse sambasse viimase kahe aasta jooksul Eestis kasvanud, kirjutab Swedbanki pensioni valdkonnajuht Kaire Peik.

Swedbanki korraldatud küsitlusest Balti riikides selgub, et teise pensionisambasse investeerib 74 protsenti vastajatest. Enim panustavad sinna kõrgharidusega inimesed ja pealinlased. Lätis on teise sambasse koguvate elanike osakaal Eestiga sama, kuid Leedus on see veidi väiksem ehk 69 protsenti.

Suurim erinevus Balti riikide vahel tuleb sisse kolmandasse pensionisambasse investeerimisel. Kui Eestis on kolmanda samba kasuks otsustanud kolmandik vastajatest, siis Lätis kasutab seda napilt veerand ning Leedus umbes viiendik vastajatest. Kusjuures Eesti Panga andmetel oli 2024. aasta teise kvartali seisuga kõikide Eesti kolmanda samba pensionivarade maht kokku 745 miljonit eurot ja teise samba maht 5,5 miljardit eurot.

Üldises plaanis on nii teise kui kolmandasse sambasse investeerijate arv viimastel aastatel kasvanud. Võrreldes 2022. ja 2024. aastat on pensionivara kogumise kumulatiivne kasv olnud 11 protsenti. Samal ajal kasutatakse teisi kogumismeetodeid kahe protsendi võrra vähem. See tähendab, et pensionifonde eelistatakse üha enam.

Kasvu taga võib osaliselt olla 2021. aastal jõustunud pensionireform, mis muutis teise samba kogumise senisest paindlikumaks. Kuna riik ja finantsasutused on teinud ja teevad aktiivselt teavitustööd, on inimeste teadlikkus pensionikogumise olulisusest kasvanud ning viimastel aastatel on mõlemas sambas järjest populaarsemaks muutunud indeksfondid.

Kolmandasse sambasse kogujate arvu suurenemist mõjutab enim selle sissemaksetelt saadav 20protsendiline tulumaksusoodustus. Seda saab nendelt enda tehtud kolmanda samba sissemaksetelt, mis ei ületa 15 protsenti inimese brutosissetulekust kalendriaastas või 6000 eurot. Sissemakseid võib aga otse loomulikult teha rohkem, lihtsalt kõrgemate summade puhul enam tulumaksusoodustust ei saa. Lisaks ei saa seda tööandja tehtud sissemaksete pealt ning siin tasub meeles pidada, et eelpool nimetatud 15 protsenti ja 6000 euro piir kehtib nii tööandja, kui enda tehtud sissemaksetele. Et 2024. aasta kolmanda samba sissemaksete osas tulumaksutagastust saada, tuleb need teha hiljemalt 27. detsembril kella 15.59ks

Järgmisest aastast avaneb võimalus hakata ka ise teise pensionisambasse tegema suuremaid makseid. See tähendab, et kui siiani on inimesel olnud võimalik panustada teise pensionisambasse kaks protsenti oma brutopalgast, siis edaspidi on võimalik enda panuseks valida ka neli protsenti või kuus protsenti. Riik lisab sellele neli protsenti ka edaspidi, vaatamata inimese enda panusele.

Maksete suurendamist võimaldavate avalduste vastuvõtmine algas käesoleva aasta algusest ning näeme, et inimeste huvi selle võimaluse vastu on suur. Ainuüksi esimese nädalaga otsustas üle 2000 koguja Swedbankis suurendada igakuiseid teise samba makseid ning oktoobri lõpuks oli neid juba peaaegu 30 000.

Näitena võib tuua, et kui inimene teenib Eesti keskmist brutopalka ehk 1800 eurot kuus, maksab ta iga kuu teise sambasse 108 eurot. Sellest 36 eurot ehk kaks protsenti on isiklik panus ning 72 eurot ehk neli protsenti maksab riik. Sissemakseid aga kuue protsendini suurendades kogub ta iga kuu hoopis 180 eurot ehk 108 eurot isiklikku panust ning riigi makstav raha, 72 eurot jääb muutumatuks. Lisaks on teise pensionisamba sissemaksed tulumaksuvabad, võimaldades kogu summa kohe pensionifondi suunata ja liitintressil kasvada. Praeguse kaheprotsendilise sissemakse juures on inimese maksuvõit järgmisest aastast 95 eurot aastast, kuueprotsendilise sissemakse puhul aga 285 eurot. Neile, kes esitavad avalduse hiljemalt 30. novembril, jõustub muudatus 1. jaanuaril 2025. aastal. Avaldust saab esitada internetipangas või www.pensionikeskus.ee lehel.

Swedbanki „Pensioni jätkusuutlikkuse arvamusuuring” viidi oktoobris läbi Eestis, Lätis ja Leedus. Sellest võttis osa 1531 vastajat vanuses 18–55 eluaastat.