Šveitsi vabasurmaorganisatsiooni logol on lilledega kaunistatud lehm ja Šveitsi lipp.
Vabasurm kui mägiaasadelt kojutulek
Miks lehm? Sel moel tahab organisatsioon luua mõttelõnga lehmade sügisese mägiaasadelt lautadesse naasmise traditsiooniga, mida Šveitsis igal aastal tähistatakse lehmade kaunistamisega. Sümboolselt tähendab see kojutulekut, mõnusalt veedetud suve lõppu ja talve tulekut. Vabasurmaorganisatsiooni The Last Resort (tõlkes: viimne abinõu) kodulehekülg annab teada, et nad näevad selles hästi elatud elu sümbolit, mis valmistub lõpuks.
Meediatähelepanu on olnud ülisuur – terve kuu aega kirjutasid Šveitsi ajalehed kapslist, mis viib viimsele reisile. Tegemist on kunstmaterjalist valmistatud hüpermoodsalt kujundatud kapsliga, millele on antud nimeks Sarco, ja mille on välja töötanud Austraalia arst Philip Nitschke. „Vabasurma Tesla” ehk „Surmaabi Tesla” – nii kutsutakse Sarcot teisiti. Loojad peavad seda praeguse eutanaasiavormi uuendamiseks. Et kapsel viimasele reisile viiks, on vaja vajutada korraks ühele nupule.
Austraalia arst Philip Nitschke on eutanaasiaorganisatsiooni Exit International looja ja Sarco leiutaja. Veel sel aastal saab esimene soovija Sarcoga „reisile” minna.
Šveitsis on alternatiivse meetodina kasutusel sama funktsiooni täitev medikament Natrium-Pentobarbital. Juba aastaid väljastavad Šveitsi arstid vastava retsepti. Šveitsi seadusandlus võimaldab juba aastakümneid ka välismaistele eutanaasiaorganisatsioonidele toetada inimesi nende viimsel teekonnal ka siis, kui nende elukoht ei ole Šveits. Praegu legaliseerivad mitmed teisedki Euroopa Liidu riigid eutanaasiavõimalusi.
Sarco leiutaja ehk Spiritus Rector vastas oma leiutise tutvustamisel tehnilistele küsimustele ning selgitas, et esimese testina inimese siitilmast lahkumisel süsihappegaasiga lämbumise teel tegi ta Ameerikas Alabama osariigis, kui mõrvar Kenneth Smith oli sel moel surma mõistetud.
Sarco põhimõte baseerub samal meetodil. Olles enesetapukapslis, vajutab lahkuja nupule, mille järel täitub kapsel süsihappegaasiga. Surm saabub hapnikupuuduse tagajärjel. „See on suur vahe, kas inimene lõpetab hingamise omal soovil või saadetakse ta sel teel surma,” ütles Nitschke meediakonverentsil. Sarco looja alustas oma revolutsioonilise ideega 1990ndatel aastatel, kui oli lühiajaliselt lubatud inimesi vabasurma aidata. Nitschke abistas tollal ravimatuid haigeid, kes tahtsid eluga hüvasti jätta, võimaldades neil arvutis nupuvajututamise teel ise surmava lahuse veeni süstimist juhtida.
1997. aastal asutas Nitschke Exit International organisatsiooni ja seisab sestsaadik eutanaasia liberaliseerimise eest. „Meie filosoofia on, et täiskasvanutel peaks olema õigus saada informatsiooni vabasurma kohta ja teha plaane, kuidas nad oma elu lõpetada soovivad,” on kirjas Exit International koduleheküljel. Kontroll oma elu ja surma üle on fundamentaalne inimõigus – vastavalt sellele leiab ta, et eutanaasia regulatsioonid on enamikel maadel liialt piiravad.
Sarco ajalugu on algse mõtte edasiarendus, millega Austraalia arst 2012. aastal alustas. Tõukeks sellele sai britt Tony Nicklinsoni saatus. Tegemist oli inseneriga, kes peale infarkti kannatas Locked-in ehk harva esineva neuroloogilise seisundi nn sisselukustussündroomi all. See tähendas, et terve keha jäi liikumatuks. Võimalus välismaailmaga suhtlemiseks jäi ainult silmade pilgutamise kaudu. Seejuures teadvus säilis. Aga selline elu oli patsiendile talumatu.
Tony Nicklinson ei tahtnud enam kannatada. Briti kohtud keeldusid aktsepteerimast, et talle võimaldataks vabasurma minemisel meditsiinilist abi. Seetõttu pöördusid patsiendi advokaadid palvega Nitschke poole, et ta konstrueeriks seadme, mida võiks juhtida silmapilgutuse kaudu ja mis võimaldaks sel moel vabal tahtel surma minna. Lõppes see aga sellega, et Nitschke abi ei olnud vaja, sest kuus päeva pärast lõplikku kohtukeeldu suri Nicklinson kopsupõletikku.
Mõte jäi Nitschke peas keerlema. Ta soovis neile, kes olid liiga nõrgad, väljapääsu leida. Seetõttu võiks tema meelest Sarcot juhtida mitte ainult nupuvajutamisega, vaid ka silmapilgutuse ja häälega.
2018. aastal tutvustas Nitschke oma mudelit ja tekitas sellega avalikkuses tulise debati.
The Last Resort kodulehel on näha, kuidas 2024. aasta maikuus kapslit katsetati. Nitschke sõnul katsetas ta kapslit ise. Ta istus nina klambritega kinnitatuna hapnikuga täidetud kapslisse ja vajutas nuppu. Süsihappegaas voolas Sarcosse, mida aga leiutaja enda sõnul eriti tunda ei olnud. Ja hingerahustuseks avanes kapsliaknast ilus vaade.
Koos Hollandi disainer Alexander Banninkiga kujundas Nitschke futurustliku kapsli, mis võimaldab lahkujale tema viimasel reisil kaunist vaadet taevalaotusele. Maksimaalselt futuristlik kujundus tõmbas endale tähelepanu ja andis kapslile nime Surmaabi Tesla.
Sarco on põhjustanud palju vastuseisu. Eetiliste kahtluste kõrval on tõusetunud ka juriidilised küsimused. Kas kapsel vajab luba kui meditsiinitoode? Kui kohus leiab, et surmaabilised on kasutanud kapslit kasusaamise eesmärgil, kas siis on tegemist kriminaalasjaga?
Sarco esitluseks valis Nitschke Šveitsi, sest see maa on tuntud kui liberaalse suhtumisega eutanaasiase. Turundusürituse tarvis ei vali leiutaja halli tööstuskeskkonda, vaid alpiaasa, vaatega pea 4500 meetri kõrgusele Matterhorni ehk Cervino mäele Šveitsi-Itaalia piiril, et saavutada suurim tähelepanu. Nitschke meelest peaksid kõik täie mõistuse juures olevad täiskasvanud, kes soovivad oma elu ise lõpetada, saama seda teha auväärselt ja lihtsalt, ilma et selleks oleks vaja ametiasutuste nõusolekut või arstlikku abi.