RAHA ⟩ Teise samba sissemakse suurendamisega ei kiirustata

LHV Varahalduse juhatuse esimees Vahur Vallistu sõnul katab riiklik pension küll baasvajadused, kuid küsimus jääb, kas sellest piisab väärikaks vanaduspõlveks. Foto: Sander Ilvest/Postimees Grupp

Ligi 60 protsenti Eesti inimestest suhtub positiivselt võimalusse suunata edaspidi teise pensionisambasse kahe protsendi asemel ka neli või kuus protsenti oma brutopalgast, ometi plaanib sissemakseid tänavu suurendada üksnes 11 protsenti elanikest, selgub LHV tellitud Norstati uuringust.

„Säästmise automatiseerimine ja järjepidevad sissemaksed teise sambasse on üks tõhusamaid viise majandusliku turvatunde kasvatamiseks. Isikliku panuse tõstmine nelja või kuue protsendini annab vara väärtuse kasvule veel suurema võimenduse,” vahendas BNS LHV Varahalduse juhatuse esimehe Vahur Vallistu kommentaari.

Praeguseks on valiku enda teise samba sissemakset suurendada teinud üle 53 000 inimese, kellest enamik on otsustanud kuue protsendi ehk tulevast pensioni kõige rohkem suurendava lahenduse kasuks. Ka Norstati uuringust selgus, et Eesti inimesed näevad muudatuses head võimalust enda säästumäära suurendada. Lisaks hinnatakse kõrgelt võimalust panustada ise varasemast rohkem pensioniks kogumisel.

„Muudatustega kaasneb tihti paradoks hoiakute ja käitumise vahel. Eesti inimesed on uuenduse suhtes positiivselt meelestatud, kuid uuringu kohaselt plaanib teise samba sissemakset suurendada iga kümnes inimene ja 30 protsenti pole veel otsust langetanud. Tekkinud võimalusega tutvumine võtab aega ja oluline ongi teha põhjalikult kaalutud valik, sest teise sambaga seotud finantsotsustel on pikaajaline mõju,” ütles Vahur Vallistu.

Vallistu märkis, et kogumine teises sambas aitab justkui märkamatult tulevikuks puhvrit kasvatada. Seejuures võivad suuremad sissemaksed tähendada pensionipõlveks kümneid tuhandeid eurosid lisatulu. Kui praegu Eesti keskmist brutopalka ehk 2000 eurot teenivale 25aastasele inimesele koguneb kaheprotsendise sissemaksete korral pensionieaks 112 000 eurot, siis kuue protsendi korral 186 000 eurot. Lisades sellele Eesti keskmine teise samba fondide aastane nominaaltootlus alates 2002. aastast, mis on 3,9 protsenti, kasvab kaheprotsendilise sissemaksete korral pensionieaks kogutud vara väärtus 223 800 ja kuue protsendi puhul koguni 372 900 euroni.

Uuringust selgus, et peamine teise samba sissemakse suurendamist pärssiv tegur on otsusega kaasnev täiendav kulu. Ühtlasi usub ligi veerand vastanutest, et nad säästavad ja investeerivad pensionipõlveks juba niigi piisavalt.

Vallistu sõnul näitavad uuringud, et inimeste ootus tulevase pensioni suurusest kipub reaalsust ületama. Lisaks küündib analüüside kohaselt Eesti keskmine riiklik pension tulevikus napilt kolmandikuni keskmisest brutopalgast. „Seega tasub endalt küsida, kas oled päriselt valmis pea 70protsendiliseks sissetuleku languseks? Eestis on pensionid madalad ja kõige rohkem saab tulevikukindluse kasvatamisel ära teha igaüks ise. Enda II samba maksete suurendamine pakub selleks lihtsat, automaatset ja pikas plaanis taskukohast võimalust,” ütles Vahur  Vallistu.

Ta rõhutas, et teine sammas on paljudele Eesti inimestele kõige olulisem tulevikuks kindlust pakkuv tagala. „Sissemaksete suurendamine on üks mõjusamaid otsuseid, mida enda ja oma lähedaste südamerahu kasvatamiseks teha,” on ta veendunud.

Seda enam, et keskmine teise sambasse kogunenud pensionivara suurus on täna alla 10 000 euro. „Kas seda on vähe või palju olukorras, kus keskmiselt elatakse pensionieas veel ligi 18 aastat, on igaühe enda otsustada. Küll on selge, et tulevikus on abiks iga täiendav euro, mille oled säästnud ja investeerinud. Pensionipõlve soovitatakse planeerida selliselt, et pensionil olles kulutad 70–80 protsenti oma praegusest sissetulekust. Mullu moodustas keskmine riiklik pension Eesti keskmisest brutopalgast 38 protsenti ehk käärid on kahekordsed. Seda lõhe saab vähendada üksnes iseseisvalt kogumisega kaasa aidates,” ütles Vahur Vallistu.

Oma teise samba sissemakseid saab 30. novembrini suurendada enda kodupangas või www.pensionikeskus.ee lehel. Maksed hakkavad uue soovi järgi liikuma 2025. aasta jaanuarist. Avaldust maksemäära muutmiseks saab loomulikult teha ka pärast 30. novembrit, kuid siis rakendub uus määr alles 2026. aastast.