TERVIS ⟩ Haigele põlvele kapsaleht: tohtrid võitlevad iganenud rahvaraviga

Reumatoloog Liis Puis ütleb, et kui keegi reklaamib mõnda preparaati kui imeravimit või on tooteinfos kirjas, kuidas see ravib praktiliselt kõiki haigusi, siis võib olla kindel, et tegu on pettusega. "Nii väga kui me ka ei tahaks, ei ole olemas ühtegi ravimit, mis raviks kõiki haigusi ning aitaks meil elada noore ja tervena väga kõrge eani," lisab ta. Foto: Elmo Riig / Sakala

"Meie sotsiaalmeedias on tekkinud ka tänapäevase rahvapärimusena levivaid meditsiinilisi küsimusi ja müüte, mille üle arutlemine inimesi köidab," ütleb Confido kliiniku reumatoloog Liis Puis.

"Arstid kuulevad oma patsientide ja ka meedia vahendusel palju meditsiiniga seotud müüte. On olemas valearusaamu, mis ei mõjuta otseselt kellegi tervisekäitumist, mõned neist on isegi toredad ja lõbusad. Kahjuks ringleb ka selliseid tervisemüüte, mis võivad kellelegi potentsiaalselt ohtlikuks osutuda," räägib dr Liis Puis, raamatu "Meditsiinimüüdid ja nende teaduslikud selgitused" autor.

Näiteks erinevates internetifoorumites ollakse tihtipeale solvunud, et arst ei kirjutanudki köhivale ja nohusele lapsele kohe antibiootikume. "Aga kui laps põeb viirushaigust, pole antibiootikumidest mitte mingit kasu. Antibiootikumid on head ravimid, kuid hävitavad kehas ka palju vajalikke baktereid ja häirivad keha normaalset bakteriaalset tasakaalu. Lisaks võib antibiootikumide asjatundmatu kasutamine põhjustada laiema probleemi, nagu antibiootikumresistentsus, mille korral tavapärased antibiootikumid enam bakteritele ei toimi, sest bakterid õpivad teatud antibiootikumi keskkonnas elama ja kujundavad endale vastupanumehhanismid. Seega ei tohiks pahandada, kui arst ei kirjuta teile alati kõigest paar päeva kestnud haigussümptomite korral kohe antibiootikumi."

"Külmetushaigus" on nakkav

Milline müüt on eestlaste seas kõige rohkem levinud? "Mulle tundub, et see külmetushaiguse müüt ja et see pole nakkav," ütleb reumatoloog Liis Puis. Ta selgitab: "Haigused, mida rahvasuus kutsutakse külmetushaigusteks, ei ole tegelikult tingitud külmasaamisest. Need on ikkagi nakkusliku päritoluga haigused, mida põhjustavad viirused. Kõige tuntumad on ehk rinoviirused, mis on sagedased ülemiste hingamisteede haiguste sümptomite tekitajad. Nendeks on üldine halb enesetunne, külmatunne, nohu, köha, väike palavik, kurguvalu jms. Kõik need on viirustest põhjustatud, seega on tegu nakkushaigusega. See tähendab, et selle nn külmetushaiguse põdeja võib kaasinimesi nakatada ja kui ta ei soovi seda teha, peaks ta võimalusel koju jääma. Kui see tõesti pole võimalik, siis tuleks kasutada vahendeid, et teiste nakatumise riski vähendada – hoida teistest nii palju eemale kui võimalik, kanda maski, pesta tihedalt käsi ja kasutada ühekordseid salvrätte."

Mitmed vanarahva tarkused otseselt kedagi ei kahjustagi, kui tervisemure põhjus ei ole just raskem haigus, mis jääb ravimata. "Näiteks liigesevalu korral pandi liigese ümber kapsaleht, millest loodeti saada abi. Kahju see ei tee, aga paraku on abi tagasihoidlik, eriti siis, kui valu tagab peitub mõni haigus. Kapsalehe kasulikku toimet on omistatud kapsas sisalduvatele flavonoididele, ent kui palju neist läbi naha liigestesse jõuab?" nendib dr Liis Puis.

Iga päev puutub noor tohter paraku kokku patsientidega, kes on dr Google'i abiga ise endale diagnoosi pannud. "Dr Google pakub tihti väga mustvalgeid lahendusi, kuid meditsiinis on mustvalget vähe. Mulle tundub, et aastatega läheb üldse keerulisemaks mustvalgete lahenduste leidmine, sest haigustest arusaamine ja ravi on palju muutunud. Lisaks on praegu pigem harvad juhud, kui haigused avalduvad n-ö klassikalise õpikupildina. Tihti esineb koos mitu haigust, mis mõjutavad üksteist," nendib tohter.

"Ma ei mõista neid inimesi hukka, kes oma sümptomeid guugeldavad. Kui ma ei oleks arst ning ootaksin samuti mitu kuud arstiaega, siis ilmselt guugeldaksin samuti südamerahuks. Üldiselt on haigega vesteldes ja teda uurides võimalik jõuda tõeni, mida saab ka patsiendile selgitada."

Dr Google eksib tihti

Vananenud tervisemüütide kõrvale on arstide murelapseks kerkinud viimastel aastatel tekkinud ja levivad müüdid ning "eksperdid", kelleks võib saada igaüks, kel piisavalt kõva hääl ja libe sulg.

Küll jäetakse ravimata haigused, mis otseselt enesetunnet ei mõjuta, kuid mis kahjustavad organismi vaikselt, või proovitakse oma muredest lahti saada, tarbides selleks aineid, mille mõju ei ole tõestatud või on suisa ümber lükatud, kuid mille ohtlikkus on teada.

Näiteks levib sügiseti müüt, et igasugustest tervisemuredest saab lahti kärbseseeni süües. "Selline tegevus on aga äärmiselt ohtlik," hoiatab dr Liis Puis. Tema sõnul tuleks oma tervisemuredele lahendusi otsides alustada kõikide "ekspertide", "tunnustatud teadlaste", "professorite" tausta väljaselgitamisest. Kõlav ametinimetus ei vasta kahjuks alati tegelikkusele. Oluline on ka vaadata, kus ja millist infot avaldatakse. Tihti jagatakse hoopis kogemuslugusid, info on ilmunud pseudoteaduslikus väljaandes või proovitakse müüa igasuguseid omatehtud "segusid" klauslitega, kuidas sellega saab kõigist haigustest priiks. Väga tuleb süveneda allikasse ja kontrollida, et see ei oleks pseudoteaduslik väljaanne. Kui keegi viitab mingile uuringule, ei tee paha ka nendega tutvuda. Kes on neid järeldusi teinud ja kas need on adekvaatsed? Kui jääte hätta ning kui tekivad kahtlused, siis esimese asjana tuleks siiski rääkida arstiga.

"Kui keegi reklaamib mõnda preparaati kui imeravimit või on tooteinfos kirjas, kuidas see ravib praktiliselt kõiki haigusi, siis võib olla kindel, et tegu on pettusega. Nii väga kui me ka ei tahaks, ei ole olemas ühtegi ravimit, mis raviks kõiki haigusi ning aitaks meil elada noore ja tervena väga kõrge eani," ütleb dr Liis Puis.