Seksuaalsus vanemas eas, on see võimalik?

Vanemas eas on tervisega seotud probleemidele vaatamata võimalik lähedust hoida. Foto: Marianne Loorents/Virumaa Teataja

Vananemine toob ellu üleminekuid, mis võivad luua eakate seksuaalsusele ja intiimsusele uue tähenduse.

Maailma Terviseorganisatsioon WHO määratleb seksuaalsuse kogu inimelu keskse osana, mis hõlmab seksi, soolisi identiteete/rolle, erootikat, naudingut ja viljakust. Intiimsus on läheduse ja seotuse tunne, mis võib suhetes väljenduda füüsilise kontaktiga või ilma selleta. 

Kas kehv tervis on takistus?

Uuringud on näidanud, et vanemaealiste seksuaalne aktiivsus on oluline osa nende tervisest ja heaolust ning see on korrelatsioonis suurema elurõõmuga. Inimesed ei muutu vanuse kasvades aseksuaalseks ja neil on intiimsuhetes jätkuvalt seksuaalseid soove alates kaisutamisest kuni vahekorrani. Samas on tervisega seotud probleemid, perekonnaseis ja sugu korrelatsioonis seksuaalse aktiivsuse langusega. Sellele vaatamata on võimalik lähedust hoida.

Näide õe praktikast. Raske hingamispuudulikkusega vanem naine oli igapäevaselt meigitud ja kandis kodus nn linnariideid. Õhtuti mängisid nad abikaasaga kohvikut, põlesid küünlad ja tassi kohvi kõrvale võeti pits konjakit. Omavaheline suhtlus tundus lugupidav ja flirtiva alatooniga. Magati ühes voodis, seda vaatamata vanaproua hingamist toetavale aparatuurile, mida ta kasutas öösiti.

Eesti Statistikaameti 2022. aasta andmete kohaselt elavad mehed eeldatavalt 57,9 ja naised 60,6 aastat tervena. Siit võib järeldada, et Eestis on probleemiks pensionäride kehv tervis, mis võib avaldada mõju nende seksuaaltervisele ja -käitumisele.

Kirjanduses on välja toodud haigused, kirurgilised sekkumised ja meditsiiniseadmed, mis võivad mõjutada vanemas eas seksuaalsust. Suuremateks mõjutajateks on südame-veresoonkonnahaigused, mis võivad tekitada erektsioonihäireid, ning neuroloogilised haigused, mille puhul on häiritud koordinatsioon. Kroonilise hingamispuudulikkuse puhul on probleemiks aga vähene füüsiline sooritusvõime. Rekonstruktiivkirurgia (nt eemaldatud rind või jäse), pahaloomulised kasvajad ja meditsiiniseadmed (kateetrid, hingamist toetavad seadmed) võivad mõjutada minapilti ja takistada seksuaalset väljendust.

Näide õe praktikast: raske hingamispuudulikkusega mees soovib aeg-ajalt rõõmustada oma partnerit, kuid tal on probleem erektsiooniga, jutuajamise juures on ka ujeda olekuga naine. Pärast erialaarstiga konsulteerimist võimaldati mehele vastav ravim.

New Yorgi kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse ühingu president Barbara Rogers on öelnud, et kui inimene suudab minna kahest trepist üles või kiiresti kõndida, siis tõenäoliselt saab ta ka seksiga hakkama. Seda väidet toetab ka uuring, milles jälgiti hingamispuudulikkusega haiget seksuaalvahekorra ajal südametöö ja ventileerimise/oksügenisatsiooni osas. Tulemused olid julgustavad, sest seksuaaltegevuse ajal täheldati hapnikusaturatsiooni paranemist, mis võib olla tingitud paremast ventilatsiooni/perfusiooni suhtest. Seega võib arvata, et seksuaalne tegevus on ohutu ja ei ole otseselt ägeda terviserikke vallandaja.

Suhtumine vajab muutust

Erinevad uuringud kinnitavad, et tänapäevalgi on ühiskonnas tajutav halb suhtumine vanemaealistesse inimestesse. Seenioride seksuaalsusega on seotud hulgaliselt stereotüüpe, näiteks peetakse reproduktiivses eas inimest seksuaalseks, kuid vanema inimese puhul arvatakse seksuaalsus olevat ebavajalik, sest järglasi enam ei saada. Endiselt on arusaam, et pensionieas pole kohta seksuaalsusele ega seksile. Arvatakse, et kui seda tehakse, on põhjuseks seniilsus. Tervishoiuteenustes on jäänud käsitlemata vanemaealiste inimeste seksuaaltervis. Vähest tähelepanu osutatakse hooldekodude ja LGPT-kogukonna eakate ning nii uskumatu kui see ei ole, ka kehalise atraktiivsuse kaotanud mittefertiilses eas naiste seksuaalsusele ja seksuaaltervisele.

ÜRO on kuulutanud aastad 2021–2030 tervena vananemise dekaadiks. WHO on loonud ülemaailmse vananemisvastase võitluse kampaania, mille eesmärk on muuta meie kõigi mõtlemist, tundeid ja tegusid seoses vanuse ja vananemisega. Käivitatud on projekte ja arendusi, kuid seni on nendest vaid üks, Manchesteri vananemisstrateegia, seadnud esikohale vanemate inimeste seksuaaltervise ja heaolu. Samas on üle maailma olemas häid praktikaid, mis teadvustavad seenioride seksuaalsust ja toetavad nende seksuaaltervist.

Esimese sammuna on Eestis vaja alustada laiemat arutelu, et mõista ja selgitada paremini vanemaealiste inimeste vajadust intiimsuse ja seksuaalsuse järele. Edukas diskussioon tagab vanemas eas seksuaalsusega kaasas käivate negatiivsete stereotüüpide vähendamise.

Lugu on ilmunud Eesti Õdede Liidu ajakirja Eesti Õde sügisnumbris