Peeti võib süüa toorelt, keedetult või küpsetatult, marineeritult või hapendatult.
köök ⟩ Punaste põskede ja tugeva iseloomuga kasulik juurikas
Igapäevane toidulaud võiks sisaldada vähemalt viis portsjonit erinevaid puu- ja köögivilju. Üks portsjon on umbes 100 grammi ehk peotäis puu- ja köögivilju ning marju. Olgu need värsked, hautatud-küpsetatud, hapendatud või kuivatatud.
Oluline on jälgida ka seda, et menüüsse kuuluvad puu- ja köögiviljad vahelduksid, sest eri värvi viljadest saame erinevaid toitaineid.
Peedile annab punase värvuse kergesti vees lahustuv beetatsüaniin, antotsüaniidide hulka kuuluv pigment. Kahjustades peedi koort enne keetmist, on tulemuseks peedimahla väljanõrgumine keeduvette.
Peet on hea organismi puhastaja ja tänu suurele antioksüdantide sisaldusele immuunsüsteemi tugevdaja. Rauasisaldus tagab positiivse mõju vereloomele: ergutab vereringet ning tugevdab verd.
Kergesti seedivad punapeedist toidud on hea võimalus rikastada oma toidulauda kaaliumi ja foolhappega. Peedis leidub ka betaiini, millel arvatakse olevat positiivne mõju põletikulistele protsessidele inimese organismis. Peedilehtedes on kaaliumi, foolhapet ja magneesiumi ning C-vitamiini ja rauda.
Terve ja koorimata peet panna keema külma magedasse vette. Soola lisamisel väheneb värvi intensiivsus, seepärast võiks soola lisada alles lõpus. Peedi värvi saab säilitada või taastada, kui lisada keeduvette sidrunimahla või äädikat.
Soovitan peeti valmistada ahjus. Keedetult või küpsetatult võib peeti süüa soojalt või külmalt. Toorest peeti pole soovitatav külmutada, sest sulatamisel muutub see pehmeks, küll aga sobib sügavkülmutada keedetud peeti.
Oleme harjunud peeti kohtama suppide (borš), taimsete kotlettide ning salatite (kihiline salat – kasukas, rosolje, vinegrett) koostises ja ahjupeedina praetaldrikul. Kuid peet sobib ka risotode, määrete, pirukatäidiste, küpsetiste ning suupistete valmistamiseks. Samuti hapendamiseks ja kuivatamiseks ning sellest saab valmistada magustoite – smuutit, kisselli ning tarretist.