LEMMIK ⟩ Kui koer haugub lakkamatult ja kass pissib nurka

Tunnustatud koertekoolitaja Kati Ernitsa sõnul tuleneb koera halb käitumine piiride puudumisest. Foto: Rauno Volmar

Neljajalgse sõbra pidamine võib pakkuda suurt rõõmu, kuid sellega võivad kaasneda ka mitmed katsumused.

Eestis tunnustatud koertekoolitajad Kati Ernits ja Siim Oja ning MTÜ Kasside Turvakodu esindaja Külli Aas ja MTÜ Cats Help vabatahtlik Evelyn Taaler jagavad kasulikke nõuandeid, kuidas lahendada ja ennetada peamisi ulakusi ning tagada koerale ja kassile vajalik hooldus.

Haukumisest närimiseni välja

Kati Ernitsa sõnul tuleneb koera halb käitumine piiride puudumisest. "Koer hakkab sageli teiste koerte või inimeste peale haukuma, ei suuda üksi olla või hakkab isegi oma territooriumi kaitsma," selgitab Kati Ernits. Piiride seadmine ja järjepidev treening on olulised, et koer teaks, mis on lubatud ja mis mitte. Samuti rõhutab ta liikumise tähtsust – vähene füüsiline aktiivsus võib põhjustada üleliigse energia väljendamist haukumise või lõhkumise kaudu.

Siim Oja selgitab, et hädavajalik on tagada koertele piisav füüsiline ja vaimne stimulatsioon. Tema sõnul võivad koerad hakata närima või asju lõhkuma just siis, kui neil puudub piisav aktiivsus või nad tunnevad stressi. Seetõttu on oluline pakkuda koerale sobivaid tegevusi ja mänguasju, nagu närimismänguasjad või looduslikud närimiskondid, mis suunavad koera loomulikku närimisvajadust õigetele esemetele. "Koer ei mõtle ratsionaalselt, mida ta närib, sest närimine rahustab ja pakub naudingut," ütleb ta.

Ühtlasi on tähtis tagada koerale turvaline ja hubane pesa. Koerad on uruloomad ja nad vajavad omaette hämarat, turvalist kohta, kus nad saavad puhata. Suurtes ruumides, kus koerad võivad end ebakindlalt tunda, võib aidata see, kui neile luuakse selgelt piiritletud ala, kus nad saavad rahulikult olla.

Muudkui haugub

Liigne haukumine on sage probleem, mida sageli põhjustab üksijäämise ärevus. Kati Ernits rõhutab, et koeri tuleb õpetada varakult üksi olema. "Koerale tuleks anda tähelepanu siis, kui ta on rahulik ja eemal," ütleb ta ning lisab, et koer ei tohiks harjuda omaniku pideva kohalolekuga, see süvendab üksijäämisärevust.

Karvad, hambad ja küüned

Lisaks käitumisprobleemide lahendamisele on oluline ka regulaarne hooldus. Kati Ernits soovitab õpetada koera varakult taluma harjamist, hammaste pesemist ja küünte lõikamist. "Hambakivi võib tekkida juba väga noorelt, mistõttu on oluline ennetada probleeme näiteks spetsiaalsete hambageelidega," soovitab ta.

Liigne karvaajamine on teema, mis paneb muretsema paljusid koeraomanikke.

Kati Ernits rõhutab kvaliteetse toidu ja regulaarse harjamise tähtsust, kuna toitumine ja stressitase mõjutavad koera karva seisukorda. Siim Oja lisab, et karvaajamist võib ennetada ka õigeaegse pesemise ja harjamisega, eriti karvavahetuse perioodidel.

Küünte lõikamine võib olla keeruline, eriti kui koer seda ei talu. Siim Oja soovitab jälgida küünte seisukorda ja vajadusel kasutada professionaalset abi, eriti kui on oht närvikanalisse lõigata. Samuti on tähtis jälgida koera kõrvade ja silmade seisukorda, eriti tõugude puhul, kellel on selleks eriline vajadus.

Siim Oja sõnul võib eriti just vanematele koeraomanikele olla keeruline koera füüsiline hooldus, nagu küünte lõikamine või pesemine. Sellisel juhul tasub kaaluda groomeri ehk karvahooldaja teenuste kasutamist.

Spetsialisti poole tasub pöörduda ka siis, kui lisaks hooldamisele käib üle jõu näiteks mõne käitumisprobleemi lahendamine. Samas rõhutab Kati Ernits, et iga koeraomanik peaks õppima oma koera iseseisvalt kasvatama, vajadusel treeneri abiga.

Igale poole, aga mitte liivakasti

Kui kassi käitumine järsult muutub, on ajatundjate hinnangul esimene samm alati terviseprobleemide välistamine. "Kassid varjavad oma haigusi väga hästi, nii et iga tavapärasest erineva käitumise korral peaks loomaarstile minema," ütleb MTÜ Kasside Turvakodu esindaja Külli Aas. Kui terviseprobleemid on välistatud, saab hakata keskkonnas muutusi tegema, et käitumismurele lahendust leida.

Kassiomanikud vaevavad kõige sagedamini pead just kassi valesse kohta pissimise pärast. Peamine põhjus, miks kass võib liivakasti asemel mujale häda teha, on terviseprobleemid. "Kõigepealt tuleks lasta loomaarstil üle kontrollida kiisu tervis – näiteks teha uriiniproov, vereproov ja ultraheliuuring," selgitab Külli Aas. Kui kass tunneb pissimisel valu, näiteks põiepõletiku tõttu, seostab ta valuaistingut liivakastiga ja hakkab seda pelgama.

Kuid põhjused võivad peituda ka koduses keskkonnas. MTÜ Cats Help vabatahtlik Evelyn Taaler lisab: "Stress on suur tegur – näiteks uus pereliige või teise kassi tulek võib kassile ärevust tekitada. Ka liivakasti asukoht, suurus või liiva tüüp võivad rolli mängida. Mõni kass eelistab pehmeid graanuleid, teine aga väldib kristall-liiva, mis võib talle tunduda valus."

Üle tasub vaadata ka liivakasti seisukord. Kassid on puhtust armastavad loomad ning kui liivakasti ei puhastata piisavalt tihti, võivad nad keelduda seda kasutamast ja urineerida ebasobivatesse kohtadesse. "Liivakasti peaks koristama kord päevas ning pesema ja kogu liiva vahetama kord nädalas," annab Evelyn Taaler hüva nõu.

Lahenduseks soovitavad mõlemad kassieksperdid esialgu loomaarsti poole pöörduda ja seejärel proovida erinevaid liivakaste ja liivatüüpe, jälgides, kuidas kass neile reageerib.