TERVIS ⟩ Paratamatus või ravitav? Mida peab teadma norskamisest

Doktor Erve Sõõru sõnul soodustavad norskamist nina vaheseina kõverus, allergiline nohu, väljaveninud ja lõtv suulagi ning muud tegurid, mis muudavad hingamistee kitsamaks. "Kõik inimesed, nii lapsed kui ka täiskasvanud, norskavad vahel." Foto: Triin Maasik / ERAKOGU

Norskamine on laialt levinud terviseprobleem, mida sageli alahinnatakse, kuna see ei tekita otsest valu ega muid ilmseid sümptomeid. Samas võib norskamine oluliselt mõjutada nii inimese enda kui ka tema kaaslase unekvaliteeti ning suhteid.

Confido kopsu- ja unearst Erve Sõõru ning Ida-Tallinna Keskhaigla kõrva-nina-kurguhaiguste arst Mare Kalvet aitavad kummutada norskamisega seonduvaid müüte ning jagavad kasulikke nippe norskajatele.

Doktor Erve Sõõru sõnul soodustavad norskamist nina vaheseina kõverus, allergiline nohu, väljaveninud ja lõtv suulagi ning muud tegurid, mis muudavad hingamistee kitsamaks. "Kõik inimesed, nii lapsed kui ka täiskasvanud, norskavad vahel. Sagedamini norskavad aga kesk- või vanemaealised ülekaalulised mehed. Samuti norskavad enam lõualuude luuliste iseärasustega inimesed, näiteks need, kelle alalõug on liiga väike või tagumise asetusega. Neil inimestel sulgub hingamistee enam selili magades," tõdeb Erve Sõõru.

Ninakirurgia ei aita

Inimesed väisavad norskamise murega tihti kõrva-nina-kurguhaiguste arste, kuid doktor Mare Kalvet nendib, et kõrva-nina-kurguhaiguste arstide abi norskamise korral on väga piiratud. Näiteks toob ta välja, et nina on paljudel juhtudel norskamise juurpõhjusena ülehinnatud. "Ninakirurgia ei ole norskamise vähendamisel tihti efektiivne. Pigem vastupidi, isegi on selliseid uuringuid, kus on selgunud, et ninakirurgia võib hoopis süvendada norskamist," räägib ta.

Kirurgia aitab tema sõnul peamiselt ainult siis, kui norskamine piirdub suuõõnega, näiteks kui probleem on seotud kurgumandlitega. "Kui norskamise põhjuseks on liiga suured kurgumandlid võib nende eemaldamine aidata, kuid selline lahendus kehtib vaid kindlatel juhtudel," selgitab ta.

Ka vale hambumus võib mõjutada

Mare Kalvet lisab, et norskamine võib olla seotud ka ortodontiliste probleemidega. "Vale hambumus või lõualiigeste probleemid võivad samuti mõjutada norskamist. Lahenduseks võivad olla hambakaped või suuremate anomaaliate korral ka lõualiigese korrigeerimine," räägib ta. Kape hoiab alalõua ülalõua suhtes eespool ning aitab kaasa sellele, et keel ei vajuks kurku ning õhk saaks hingamisteedes vabalt liikuda.

On teada, et ainuüksi pikaajaline norskamine viib hüpertooniatõve tekkeni. Erve Sõõru sõnul tasub teada ka seda, et norskaja võib kahjustada ka enda kõrvakuulmist, mistõttu võib areneda kuulmislangus.

Uneapnoe on kõige levinum häire

Mare Kalveti sõnul pöördutakse norskamise tõttu ekspertide poole tihti pigem hiljem kui varem. Paljud peavad norskamist loomulikuks vananemise osaks ning ei taju seda probleemina, kuna "norskamine ei tekita otsest valu".

Samas võib norskamine viidata raskemale unehäirele, näiteks uneapnoele, mis on tervisele ohtlik seisund. "Kui inimesel on lisaks norskamisele ka hingamispausid une ajal, on tegu uneapnoega, mis vajab meditsiinilist sekkumist," selgitab Kalvet.

Erve Sõõru sõnul muudavad need ilmingud une katkendlikuks ning vähendavad vere hapnikusisaldust, mida magaja ei pruugi ise öösel tajudagi. Uneapnoe esimesteks tunnusteks võivad olla hoopis päevane väsimus, unisus, mälu- ja meeleoluprobleemid. "Uneapnoe on kõige levinum uneaegne hingamishäire," tõdeb ta.

Ravimata uneapnoe on aga Erve Sõõru sõnul omakorda riskiks teiste raskete haiguste tekkeks nagu südamelihase infarkt, ajuinfarkt ja suhkurdiabeet.

Palju abi kodusest uneuuringust

Norskamise diagnostiline hindamine põhineb anamneesil ja ülevaatusel. Erve Sõõru sõnul on uneaegse hingamishäire põhjuste hindamisel abiks küsimustikud, testid ja uneuuringud. "Kui varem peeti kuldstandardiks polüsomnograafiat, siis tänasel päeval tehakse enamik uuringuid patsiendi kodus," ütleb ta.

Raviasutuses seadistatakse inimesele uuringu aparatuur ja koolitatakse uuringut kodus tegema. Inimene kinnitab raviasutuses saadud juhiste alusel uuringuaparaadi enne magamaminekut oma kehale. Uuringu järel toob patsient uneuuringuaparaadi raviasutusse tagasi, kus andmed aparaadilt arvutisse salvestatakse ja neid hindama ehk skoorima hakatakse. Need uuringud aitavad arstil täpselt kindlaks teha, kas norskamine on seotud uneapnoega või mõne muu unehäirega.

Samas mainib Erve Sõõru, et praegu ei ole Eestis veel palju spetsialiste, kes uneuuringuid teevad. "Ühel inimesel esineb sageli korraga mitu erinevat unehäiret. Uneuuring annab arstile vihjed une struktuuri ja und mõjutavate tegurite kohta. Ka näiteks uneapnoe põhjuste kohta. Uneuuringu alusel saab arst koostada konkreetsele patsiendile sobiva raviplaani," ütleb ta.

Ülekaal ning vanus

Mare Kalvet toonitab, et üldine tervislik eluviis ja kehaline aktiivsus mängivad norskamises võtmerolli. "Lihaste, sealhulgas keele- ja kaelalihaste toonuse säilitamine võib norskamist leevendada," lisab ta. Keele- ja näolihaste tugevdamiseks võib proovida näojoogat või keeleharjutusi, mis aitavad hingamisteid öösel avatud hoida. Harjutused, nagu keele tõstmine ülahuulele ja selle hoidmine 20 sekundi jooksul, võivad olla efektiivsed.

Norskamise vähendamiseks tasub rasvtõve korral kindlasti normaliseerida kehakaal. Erve Sõõru sõnul on ülekaaluliste inimeste hingamisteed kitsamad ja neelu piirkonnas on kujunenud muutused, mis soodustavad norskamist. "Kehakaalu langetamise soovi korral soovitan konsulteerida ka perearstiga, sest abi võib olla ka uutest ravimitest," ütleb ta.