/nginx/o/2024/10/13/16415930t1h2038.png)
„Raha ei tee õnnelikuks, kuid raha aitab õnnelik olla. Raha aitab ka mõnel unistusel teoks saada. Aga kinnitan, et unistused helistavad teile iga päev, tuleb need lihtsalt vastu võtta ja teoks teha,” ütleb miljonärist investor ja visionäär Raivo Hein.
Ta arvab, et edukust ei mõõdeta rahas. „Edukas on inimene, kes teenib oma raha kirega, teadmiste, oskustega. Ja teeb midagi, mis teistele inimestele korda läheb.”
Raivo Hein nendib, et see rikkus, mida majandusleht Äripäev oma iga-aastastes rikaste edetabelites avaldab, on lihtsalt üks arv inimeste nimede taga, mis on võetud ettevõtete aruannetest. „See pole aga raha, mis on pangakontodel.”
Talle endale tähendab aga finantsvabadus eelkõige just ajalist vabadust. „Mul pole mitte niivõrd rahakest, mul on ajakest. Aeg on raha,” kõlab tema kreedo.
Raivo Hein ütleb, et tal on mitu domineerivat iseloomujoont. Üks on ettevõtlikkus. „Tahtsin juba lapsena olla iseseisev. Teadsin juba noorukina, et minust saab selline täiskasvanu, kes ise määrab oma elu. Et ma ise otsustan, kuidas elan, ja ma ei hakka selle nimel ei palvetama ega lotopileteid ostma,” muigab ta.
Raivo Hein on pärit täiesti tavalisest perest. „Meil ei olnud isegi autot ega suvilat, ema-isa tavalised tööinimesed. Kui jõudsin teismeikka, teadsin juba, et ma ei taha kellestki sõltuda.”
Esimesed ärid olid tal juba kuuendas klassis. „Tollal liikus inimeste seas õhukesele paberile trükitud soomekeelseid Soome Yle 1 ja Yle 2 kavasid. Tõlkisin need eesti keelde ümber ja müüsin koolis ühe rublaga. Teenisin niimoodi taskuraha. Ei pidanud vanematelt küsima. Juba 1992. aasta paiku sain lubada selle aja võimaluste piires endale enam-vähem kõike, mida toona ihkasin. Minu käest on küsitud, kas mul tõesti oli 33aastaselt juba 300 000 krooni, aga ma ei mäleta enam täpselt, kuidas see tee on läinud. Jah, 38aastaselt müüsin koos äripartneritega maha terve portsu veebilehekülgi, näiteks kv.ee ja osta.ee, teenisime selle tehinguga 45 miljonit,” meenutab Hein.
Tihti heidetakse talle ette, et mis sul viga, sul on elus õnne olnud. „Jah, tõepoolest on olnud, aga õnne saab planeerida,” nendib ta ise. Ning ütleb, et raamatutel ja headel sõpradel oli tema investoriks saamisel märkimisväärne mõju. „Üks parimaid raamatuid, mida kõikidele inimestele, mitte ainult noortele, soovitan, on Dale Carnegie „Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi”. Olen seda elu jooksul korduvalt üle lugenud.
Üks mu parimaid noorpõlvesõpru oli hilisem Starmani asutaja Peeter Kern. „Ammutasin temalt väga palju väärtuslikke teadmisi, kuidas oma ärisid alustada.”
Toidupoodides Raivo Hein hindu vaatama ei pea, kuid oma aktsiaportfelli hindu analüüsib iga nädal. „Tehingud teen tavaliselt kuu lõpus, siis selgub mu vaba raha voog. Mul on säärane rutiin, et iga kuu viimasel reedel teen vaba raha piires ostuorderi. Reegel on see, et alati ostan ja kunagi ei müü. Minu jaoks haakub see mõtteviisiga „Ole distsiplineeritud ja rühi edasi”. Olen selle positiivse rutiini endale teadlikult juurutanud ja julgen soovitada sama ka teistele.”
Ka Raivo Heinal on nii teine kui ka kolmas pensionisammas. „Kolmandasse püüan igal kuul 1000 eurot kanda. Mul on elus kukkumisi küllalt olnud. Aga olen taas jalgele tõusnud ja siis tean, et pean midagi oma strateegias muutma. Elutarkust on kõvasti juurde tulnud. Nüüd tean, et kõige tähtsam on elada tasakaalustatud elu. Asju enda ümber ei tohiks olla liiga palju ja tuleb meeles pidada, et ööpäevas on vaid 24 tundi. See annab võimaluse olla koos oma lähedastega ja tegeleda sellega, mida päriselt tahan,” lisab ta.
Paraku ei saa kõik olla võrdselt rahatargad, ohkab Hein. „See oleks sama, kui kõik inimesed oleksid võrdselt vaimustunud trammijuhi elukutsest või kõik napsitajad ühtviisi edukad alkoholist loobumisel.” Küll aga on Hein andnud oma panuse rahatarkuse jagamisel. Rikkust saab mõõta vaid ajaga. Seega, kui minult küsida, kui palju mul raha on, siis ma ei tahaks rääkida summadest. Hoopis sellest, mis asi on finantsvabadus. Ma ei räägi sellest, kui rikas olen rahaliselt, vaid hoopis sellest, kui rikas on võimalik olla ajaliselt.”
Mis tunne tekkis aga pärast seda, kui finantsvabadus olemas oli?
„Paljud jõuavad ükspäev sinna rahalisse vabadusse, aga siis on tunne, et mis nüüd. Minul oli see tunne aastal 2010, kui hakkasin rääkima investeerimisteemal ja inimestele teadvustama, et saab ka teisiti, kui iga päev kaheksast viieni rakkes olla. Mulle on oluline, et ma jaanipäeval tööle minema ei pea. Ennastunustavalt end tööle pühendada võis olla tähtis 1990ndatel, aga tänapäeval enam mitte. Samas ma mõistan täiesti neid finantsvabu inimesi, kes ütlevad, ei saa elada nii, et hommikul tööle ei lähe.
Samas arvab ta, et minna jaanipäeval tööle on täiesti sobilik. „Hinges tuleb leida tasakaal, mille keskel oled õnnelik. Mina olen õnnelik siis, kui hommikuti tööle minema ei pea.”
Raivo Hein tunnistab, et jah, ta on kuradi laisk. „Aga mitte lodev. Mul on alati mõned eesmärgid käsil. Olen neid suuremaid alati seadnud endale siis, kui mul on ümmargune sünnipäev tulemas. Kui sain 40, õppisin stepptantsu tantsima. Käisin aasta jagu koreograafi ja stepptantsija Aleksandr Ivaskevitši juures trennis. Ja tantsisingi. Kui 50 sain, hakkasin õppima, et saada helikopteripiloodi luba kätte. Täpselt kaks nädalat enne juubelit ma selle sain ja helikopteri ostsin. Nüüd, kui hakkan varsti 60 saama, peab jalgades spagaat olema.”
Raivo Heina sõnul pole tähtsad asjad, vaid eesmärk ja teekond sinna. „Olin kunagi väike paksuke poiss, ümmargune ja 80 kilo. Kohtasin telestuudio eesruumis Ott Kiivikast ja hakkasin temaga rääkima. 55. sünnipäevaks sain end tema abiga vormi. Mul oli tohutu õllekõht. Kui otse välja öelda, siis nägin oma väikemeest ainult peeglist. Aga mul on hea meel, et see kell – sa pead midagi ette võtma – mu peas helises ja et ma seda helinat kuulda võtsin. See oli väga raske pingutus, eriti varahommikune jõusaali minek,” tunnistab ta.
Vanuses, kus enamik end majanduslikult kindlustanud inimesi elab mugavat rantjee-elu mõnel päikeserannikul, ütleb Raivo Hein, et tema käib tööl. „Mu töö on rääkida külalisõpetajana koolides asju, mida seal ei õpetata. Kuidas oma kulusid ja tulusid kontrolli all hoida? Mis on säästmine, mis investeerimine? Miks on meie hulgas ettevõtjaid vaid kuni kümme protsenti, miks nii vähe?”
Ta vastab: „Sest keegi ei õpeta noortele, kuidas saada ettevõtjaks. Laps sünnib, käib lasteaias, läheb kooli, vanemad utsitavad teda hästi õppima, et ta oleks tulevikus võimeline headele töökohtadele konkureerima. Kord ühe kooli ettevõtlustunnis noortega kohtudes paluti rääkida, kuidas targalt investeerida, kuidas näiteks aktsiaid osta. Ma siis rääkisin. Pärast ei tänanud ainult lapsed. Ka ettevõtluse õpetaja oli ülimalt rahul – temagi sai investeerimisest üht-teist teada. Keegi polnud ka teda õpetanud. Mis me siis õpilastest räägime,” ohkab ta.
„Ja see on raske töö, noored ja noored täiskasvanud on agarad küsima ja võivad küsida väga keerulisi küsimusi. Kutseid esinemistele tuleb päevas viis-kuus.”
Ka ei pea inimene tänapäeval olema perfektne. „Jah, ma olen küll heas füüsilises vormis, kuid minulgi on olnud ja on praegugi oma pahed. Ma suitsetan elektroonilist sigaretti ja mulle maitseb õlu – ma ei saa selleta kuidagi elada, eriti pärast sauna. Õhtuti vaatan kodukino ja joon õlut. Järgmisel päeval aga lihtsalt tuleb minna ja maha joosta need õlled. Ja pärast veel jõusaal. Tahate elu nautida, siis tuleb pingutada. Nauding ja piin käivad käsikäes,” muigab rikas mees. Ning ütleb, et juba peale 30. eluaastat tuleks hakata teadlikult toituma ja oma füüsisega tegelema. „Mina näiteks jätsin maha õllejoomise argipäeval,” muigab ta. Tal on õues jääkülma veega tünn, kus ta igal hommikul ja iga ilmaga proovib kaks minutit olla. „Sellised väiksed eesmärgid. Ennast nendeks sundimisega valmistan end ette suuremateks. Ülepäeviti jõusaal ja igal teisel hommikul viis kilomeetrit sörki.”
Raivo Hein tõdeb, et küllap on ta noorena põdenud ärevushäiret ja see on pannud ta liikuma. „Ma ei kannata stressi ja sellepärast mulle meeldibki elustiil, mis mul praegu on. Minu mured on pereinimesena seotud ikka kodu, laste ja lastelastega,” ütleb ta. Stressi tekitab temas isegi see, kui mõnel päeval pole võimalust trenni minna, kasvõi jooksma. Tema soovitab kõigile näiteks võtta koer ja temaga jalutamas käia. „Vallalistele annan kindlalt nõu koer võtta või elukaaslane leida,” muigab ta.
„Kas olete kunagi kogenud tingimusteta ja siirast armastust? Kui ma kevadel polnud näinud üle nädala oma kaht berni alpi karjakoera, sest olin reisil, siis olid Lumi ja Rollo mind nähes nii rõõmsad, et lükkasid mu suisa pikali.”
Edukas ärimees ütleb, et on õppinud oma ärevushäirega elama. „Püüan elada võimalikult stressivabalt, näiteks ei vasta tundmatutele numbritele. Meilitsi on mul kergem suhelda.”
Samas tunnistab tunnustatud ettevõtja, et tal pole enam tungi pidevalt midagi teha ja peatumata tegutseda. Mulle meeldib hommikul oma Suurupi kodus rahulikult tõusta, juua kohvi, lugeda uudiseid, minna jooksma. Vahel tõesti käia helikopteriga väikesel Saaremaa tiirul – tegelen koertega, siis teen aiatöid. Olen naisega kahekesi aiamajakese kokku pannud. Juhis ütles küll, et selleks on nelja meest vaja, aga meie saime kahekesi hakkama. Mulle sobib selline elu. Iga päev kell kaks viskan pikali ja tukun pool kuni kolmveerand tundi.”
Raivo Heina majapidamine on suur. „Mul on koduabiline ja aednik, mul on majas nn kõnelevad seinad. Aga mulle meeldib, nii palju kui oskan ja aega on, kõik kodus oma kätega teha.”
Oma suure hobi kosmose ja astronoomiaga ta enam ei tegele, teleskoobidki kinkis noorte teadusmajale. „Kalliks läks see hobi küll, omal ajal sadu tuhandeid kroone, aga mul on õigus osta tulevikus määratud hinnaga pilet kosmoselennule. Juba aastast 2010. Kavatsen selle pileti juba mõne aasta pärast ära osta.”
Praegu jagab ta oma aega Suurupi ja Saaremaal Selgaste külas asuva suvekodu vahel. Saaremaal käib ta isikliku helikopteriga. „Ma hindan oma aega, sellepärast. See teeb edasi-tagasi kaks tundi – autoga kuluks kaheksa tundi,” selgitab ta. Lennutunde on tal kogunenud üle tuhande.
Mullu pälvis tema perele kuuluv Saaremaa suvekodu tiitli kaunis kodu 2023. „Eks me sinna majja 15 aasta jooksul oleme ikka panustanud ka,” muheleb Hein. Tema kopter seisab aga põhiliselt Ämari lennuväljal, olles kaitsejõudude käsutuses. „Kui sõda peaks puhkema, läheb helikopter kohe sõtta. Ehk koos minuga,” mõtiskleb ta.
