60+ oktoobrikuu number Neljajalgse lemmiku ulakused ja norskamine

Copy
Ajakiri 60+ jagab kasulikke nõuandeid, kuidas lahendada ja ennetada peamisi ulakusi ning tagada koerale ja kassile vajalik hooldus.
Ajakiri 60+ jagab kasulikke nõuandeid, kuidas lahendada ja ennetada peamisi ulakusi ning tagada koerale ja kassile vajalik hooldus. Foto: ELMO RIIG/Sakala/Scanpix Baltics

60+ oktoobrinumbris jagab oma elu ja arvamusi edukas ja tegus ärimees Raivo Hein, kes tunnistab, et raha ei tee õnnelikuks, kuid raha aitab õnnelik olla. Raha aitab ka mõnel unistusel teoks saada. “Aga kinnitan, et unistused helistavad teile iga päev, tuleb need lihtsalt vastu võtta ja teoks teha,” ütleb miljonärist investor ja visionäär Raivo Hein.

Ta arvab, et edukust ei mõõdeta rahas. „Edukas on inimene, kes teenib oma raha kirega, teadmiste, oskustega. Ja teeb midagi, mis teistele inimestele korda läheb.” Talle endale tähendab aga finantsvabadus eelkõige just ajalist vabadust. „Mul pole mitte niivõrd rahakest, mul on ajakest. Aeg on raha,” kõlab tema kreedo ajakirja 60+ oktoobrinumbris.

Norskamine on laialt levinud terviseprobleem, mida sageli alahinnatakse, kuna see ei tekita otsest valu ega muid ilmseid sümptomeid. Samas võib norskamine oluliselt mõjutada nii inimese enda kui ka tema kaaslase unekvaliteeti ning suhteid.

Confido kopsu- ja unearst Erve Sõõru ning Ida-Tallinna Keskhaigla kõrva-nina-kurguhaiguste arst Mare Kalvet aitavad värskes ajakirjanumbris kummutada norskamisega seonduvaid müüte ning jagavad kasulikke nippe norskajatele.

Neljajalgse sõbra pidamine võib pakkuda suurt rõõmu, kuid sellega võivad kaasneda ka mitmed katsumused. Eestis tunnustatud koertekoolitajad Kati Ernits ja Siim Oja ning MTÜ Kasside Turvakodu esindaja Külli Aas ja MTÜ Cats Help vabatahtlik Evelyn Taaler jagavad kasulikke nõuandeid, kuidas lahendada ja ennetada peamisi ulakusi ning tagada koerale ja kassile vajalik hooldus.

Oktoobrikuus seikleb 60+ Saaremaa erilise kirikuga kandis, kus leivale tehakse pai. Mida seal veel uudistada, millele tähelepanu pöörata ja kas seal ka keha kinnitada saab, tuleb lugeda värskest 60+ numbrist.

Keegi meist ei soovi, et vanaduspõlv kujuneks kurbade kogemuste teekonnaks. „Õnneks ei pea kuldsesse ikka jõudnud inimene mitte millestki erilisest loobuma. Seenior peaks loobuma vaid laiskusest,” väidab kauaaegne geriaater Jaak Aru. “Säilitama peab huvi maailmas toimuva vastu ning järjepidevalt ennast liigutama. Kui enam sörkida ei jaksa, siis kõndige, kui jalgu liigutada ei jõua, liigutage käsi, sõrmi, varbaid,” lisab geriaater värskes 60+ oktoobrinumbris.

Veres oleval glükoosil püsibki inimelu ning ajukoe neuronid saavadki talitleda vaid piisava glükoositaseme olemasolul. Kuhu jääb aga teine lihtsuhkur ehk fruktoos? Meditsiiniteaduste doktor Rando Porosk ja meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer jutustavad 60+ lugejatele puuviljasuhkru ehk fruktoosi loo.

Vanemaealistel on sagedamini kroonilisi haigusi, mis võivad viia kehavalkude hulga vähenemiseni. Seda peaks püüdma vältida, sest kehavalkudel on hulk eluliselt

tähtsaid ülesandeid. Professor Mihkel Zilmer ja toitumisspetsialist Tagli Pitsi kirjutavad valkudest kui elutähtsatest makrotoitainetest.

Koka eriala õpetaja Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis Maire Vesingi kirjutab punaste põskede ja tugeva iseloomuga kasulikust juurikast peedist ja annab hulga põnevaid retsepte.

60+ oktoobrinumbrist ei puudu ka kolumn ja suur ristsõna. See ootab lugejat lahendama.

Tagasi üles