RAHA ⟩ Mis juhtub, kui võtad II samba enne pensioniiga välja?

Swedbanki investeerimise ja pensioni valdkonnajuht Kaire Peik selgitab, et kui inimene otsustab oma II sambasse kogutud raha välja võtta, on sellel mitu vahetut ja pikaajalist mõju. Foto: swedbank

Swedbanki pensionivaldkonnajuht Kaire Peik selgitab: mis järgneb, kui võtad II sambast raha enne pensioniiga välja ja oled seejärel 10 aastaks süsteemist väljas?

Eestis on II pensionisamba reform toonud kaasa hulgaliselt küsimusi ja arutelusid selle üle, mida tähendab raha väljavõtmine ja süsteemist lahkumine pikemaks ajaks. Swedbanki pensionivaldkonnajuht Kaire Peik selgitab, mis juhtub siis, kui inimene otsustab oma II pensionisambast raha välja võtta ning on seejärel süsteemist 10 aastaks kõrval.

Kui inimene otsustab oma II sambasse kogutud raha välja võtta, on sellel mitu vahetut ja pikaajalist mõju. Kogumisfaasi kaotus ja mõju pensioniea sissetulekule Raha väljavõtmisega kaotab inimene võimaluse parandada oma rahalist seisu pärast pensioniea saabumist. Riiklik pension ehk I sammas on mõeldud baasvajaduste katmiseks ja see muutub ajas järjest solidaarsemaks, ning nii ongi loodud võimalus ise palgast panustades saada riigilt juurde sotsiaalmaksust 4% tuleviku tarbeks investeerimiseks.

II sambast loobudes läheb senine riigi 4% osa sotsiaalmaksust I sambasse, aga see mõju suuremale riiklikule pensionile on siiski väiksem kui II sambaga jätkates. Tasub ka meeles pidada, et mida suurem on sissetulek, seda kasulikumaks II sammas muutub.

Väljamakse maksustamine Juhul kui võtta II sammas enne pensioniga välja, peetakse kinni tulumaks, mis 2024. aasta lõpuni on 20% ja järgmisel aastal juba 22%. Sõltuvalt II sambasse kogunenud varast võib see olla märkimisväärne summa. Näiteks kui keskmine väljavõetud summa oli 2023. aastal 9700 eurot ning kontole jõudis sellest ligi 2000 eurot väiksem summa, 7760 eurot. Raha ei saa kätte kohe, vaid avalduse esitamise järel kuue kuni kümne kuu pärast.

Süsteemist lahkumine Pärast raha väljavõtmist ei saa II samba kogumissüsteemiga järgmised 10 aastat liituda. See tähendab, et kui oma otsust kahetseda ja ümber mõelda, siis ei ole midagi teha. Kümneks aastaks ollakse süsteemist väljas ja puudub võimalus saada riiklikku panust oma II sambasse ehk 4% sotsiaalmaksust. Lahkuja saab jätkata kogumist III sambasse, kuid sinna riik ei panusta, ning III sammas on vaid inimese enda sissemaksete põhine, kus saab kasutada sissemaksete tulumaksusoodustust.

Kui süsteemist lahkuja on 50. eluaastate alguses, tähendab see juba, et uuesti liitumise võimalus tekib vaid mõni aasta enne pensionile jäämist ning selle ajaga endale enam teise sambaga arvestatavat rahalist puhvrit kasvatada ei jõua.

Tagasi II sambasse saab alles pärast 10 aastat Kui inimene soovib 10 aasta järel uuesti II sambaga liituda, on tal küll võimalik seda teha, kuid tagasiulatuvaid sissemakseid ei taastata. Uuesti liitumisel alustab ta kogumist nullist ning kaotatud aastate jooksul oleks võinud senised investeeringud koos lisanduvate maksetega pensionivara märkimisväärselt kasvatada.

Kokkuvõte

II sambast raha väljavõtmine ja sellest süsteemist eemalolek toob kaasa nii vahetuid kui ka pikaajalisi finantsilisi tagajärgi. Kuigi see võib pakkuda kiiret kergendust või rahalist toetust hetkevajaduste katmiseks, tuleb arvestada negatiivsete mõjudega tuleviku kindlustamisele. Enne oluliste finantsotsuste tegemist on soovitatav konsulteerida spetsialistidega ning kaaluda kõiki võimalikke tagajärgi põhjalikult läbi ja pigem jätta see võimalus täna tuleviku arvelt kasutamata.

Nagu öeldakse: „Tark ei torma.“ Sama kehtib ka tuleviku kindlustamise kohta – targalt planeerides saab endale tagada turvalisema ja muretuma vanaduspõlve.