TERVIS ⟩ Uuringu järgi arvavad inimesed ekslikult, et dementsus on vanadus, mitte haigus

On äärmiselt oluline, et kõik, kaasa arvatud tervishoiutöötajad mõistaksid, et dementsus on haigusseisund, mis on põhjustatud paljudest haigustest, millest Alzheimeri tõbi on kõige levinum. Foto: Marianne Loorents/Virumaa Teataja

Eestis elab umbes 23 000 dementsusega inimest, 2050. aastaks kasvab see arv umbes 35 000 inimeseni.

Maailma suurim dementsuse uuring „Ülemaailmsed muutused suhtumises dementsusesse“ näitab, et ümberkaudsed ja isegi tervishoiutöötajad sildistavad dementse haigusseisundiga inimesi üha enam. Uuringust selgus, et enamus inimesi – umbes 80% on arvamusel, et dementsus on vananemise normaalne osa ja mitte haigusseisund.

See väärarvamus on võrreldes 2019. aastaga – kui sellisel arvamusel oli 66% – oluliselt kasvanud. Ka 65% tervishoiu- ja hooldustöötajatest usub ekslikult, et dementsus on vananemise normaalne osa.

Seidi Soini-Lillipuu, dementsusega inimese lähedane, MTÜ Elu Dementsusega juhatuse liige, on seda omal nahal kogenud, öeldes, et dementsusega inimese vajadusi ei peetud kogu tema diagnoosi ja ravi teekonnal oluliseks. „Pidevalt on vaja asju tõestada ja korduvalt erinevate asutuste poole pöörduda, enne kui midagi toimub,” ütles ta.

Tervishoiutöötajate vähene teadlikkus dementsusest ja võimekus ning valmisolek seda diagnoosida on Seidi Soini-Lillipuu sõnul murettekitav just seetõttu, et see võib põhjustada nii hilinenud või vale diagnoosi, aga haigus võib ka diagnoosimata jääda.

Olulisemad tulemused uuringust:

80% avalikkusest usub endiselt valesti, et dementsus on pigem vananemise normaalne osa kui haigusseisund. Väärarusaama esines 14% rohkem kui 2019.aastal läbiviidud sarnases uuringus.

88% dementsusega inimestest on kogenud diskrimineerimist.

31% dementsusega inimestest väldib sotsiaalseid olukordi, kuna on mures teiste reaktsioonide pärast.

47% lähedastest väldib perekonna ja sõprade külastamist.

Dementsuse häbimärgistamise ja diskrimineerimise vastu võitlemisel tunnevad inimesed ennast enesekindlamalt kui 2019. aastal.

Väärarusaamad on suur probleem

„Väärarusaamad seoses dementsusega on suur probleem. Eriti murelikuks teeb haiguse valesti tõlgendamine tervishoiutöötajate seas, kuna see võib viia hilinenud diagnoosimiseni. Hilinenud diagnoos põhjustab aga ka õige ravi, hoolduse ja vajaliku toe puudumise,“ sõnas Alzheimer's Disease International ehk Rahvusvaheline Alzheimeri tõve ja dementsuse organisatsiooni tegevjuht Paola Barbarino.

Ta lisas, et eriti kurvaks teeb selline trend asjaolu, et samal ajal võetakse kasutusse järjest uusi diagnostika- ja ravimeetodeid.

„On äärmiselt oluline, et kõik tervishoiutöötajad mõistaksid, et dementsus on haigusseisund, mis on põhjustatud paljudest haigustest, millest Alzheimeri tõbi on kõige levinum. Õige arusaam haigusest on eelduseks sellele, et panna õige diagnoos, mis avab ravi- ja hooldusvõimalused. Ehk selle, mis võimaldab inimestel kauem hästi elada, jääda aktiivseks, elada kodus ja olla kogukonna liige,“ lisas Barbarino.

Maailma suurim dementsuse uuring „Ülemaailmsed muutused suhtumises dementsusesse“ sisaldab 24 esseed ekspertidelt üle maailma, mis käsitlevad dementsusse suhtumisega seotud üldprobleeme, samuti häbimärgistamise juhtumiuuringuid ja algatusi selle lahendamiseks.

88% dementsusega inimestest märkis, et nad on kogenud häbimärgistamist, mis on 5% rohkem kui 2019. aastal. Altzheimeri föderatsioon ütleb, et pidevad väärarusaamad dementsuse kohta säilitavad selle haigusseisundiga inimeste häbimärgistamise. Häbimärgistamise tõttu eralduvad dementsusega inimesed ja nende lähedased ühiskonnast. Uuringu tulemused näitasid, et 31% selle haigusega elavatest inimestest vältis sotsiaalseid olukordi ja 36% lõpetas tööle kandideerimise häbimärgistamise hirmu tõttu. Lähedaste tulemused olid sama murettekitavad: 47% lõpetas kutsete vastuvõtmise sõprade ja pereliikmete külastamiseks ning 43% loobus inimeste küllakutsumisest.

Hea uudis on, et suurem hulk vastajaid tunneb end häbimärgistamisega võitlemisel kindlamalt kui 2019. aastal. See näitab, et üheskoos saame suhtumist dementsusesse muuta.

Rohkem ollakse teadlikud oma elustiili mõjust dementsuse väljakujunemise riskile: üle 58% elanikkonnast usub, et dementsus on põhjustatud ebatervislikust eluviisist.

Rahvusvaheline Alzheimeri tõve ja dementsuse organisatsioon on 105 Alzheimeri ühingust ja liidust koosnev rahvusvaheline föderatsioon, mis teeb koostööd WHO-ga. ADI usub, et dementsuse vastase võitluse võidu võti peitub ainulaadses globaalsete lahenduste ja kohalike teadmiste kombinatsioonis. ADI volitab Alzheimeri tõve ühinguid edendama ja pakkuma tuge dementsusega inimestele ja nende hoolduspartneritele. ADI töötab ka üleilmselt selle nimel, et muuta dementsuse käsitlusega seotud poliitikaid.

Ülemaailmne Alzheimeri kuu

September on ülemaailmne Alzheimeri kuu, mille eesmärk on tõsta teadlikkust dementsusest ja võidelda häbimärgistamisega. Alzheimeri ja dementsuse teemadega tegelevad ühingud koos ravi, hooldamise ja toetamisega tegelevate organisatsioonidega viivad septembris üle maailma läbi teavitusüritusi ja -tegevusi.

Mittetulundusühing Elu Dementsusega on dementsusega inimestele ja nende lähedastele teavet ning huvikaitset pakkuv patsiendiorganisatsioon Eestis. Ühendades alates 2016. aastast dementsusega inimeste lähedasi ja valdkonnas töötavaid spetsialiste, on mittetulundusühing sõltumatu strateegiline partner riigile ja rahvusvahelistele organisatsioonidele Eesti patsientide ja lähedaste esindamisel ning lähedastele värskeima praktilise info ja toe jagamisel.

Ühingu missioon on huvikaitse eestkõnelejana olla suunanäitajaks dementsusega inimeste sõbraliku ühiskonna loomisel. Väärtustades armastust, väärikust, hoolivust, rõõmu ja hingetarkust, on ühingu visiooniks luua Eesti, kus dementsusega inimesed on väärtustatud ja nende elu toetatud.