EESTI ⟩ Jõelähtme-Kostivere – looduspärlid ja Belgia hõrgud suutäied

Foto: Postimees

Emmanuel Wille on pärit maalt, kus isegi kuningas pakub vastuvõtul pommes frites'e kui maailma parimaid friikartuleid, mida osatakse teha ainult Belgias.

Emmanuel Willel on 30 aastat kokkamise kogemust. Ta on töötanud Belgia parimates restoranides ja olnud Tema Majesteedi Belgia printsessi Liliani teenistuses. Praegu tuntakse teda esmajärjekorras Olde Hansa restorani peakokana. Aga ta on tuttav paljudele kokasaadete armastajatele. "See tähendab rohket organiseerimist ja järelevalvet, siin olen ma ise päris kokk," ütleb sõpradelt hüüdnimeks saanud Manu ja keerab natuke vuntse ülespoole.

Vuntsidest sai kuus aastat tagasi tema firmamärk. "Kaabu ja vuntsid, see on minu bränd. Kas mind ilma nendeta ka ära tuntaks, on kahtlane," naerab ta.

Koos abikaasa Annaga toimetavad nad teist aastat Ruu küla DoubleDeckeris. Manu meenutab, et kui ta Bristoli tehase bussi ostis, ei teadnud ta isegi, mis sellest saab. "Kõigepealt panin paberile probleemid ja otsustasin siis, et alustan kõigepealt remonti ja alles siis vaatan edasi," meenutab ta. Pani kokku bussiistmed, tegi lauad, ühendas uue ja vana ning ka naabritest töömehed tulid oma firmadega appi.

Buss sai rohelist värvi, sest punane oleks siin metsa sees liialt agressiivne, arvab Manu. Kontrastiks rohelisele on laudadel punased linad ning Manul ja Annal seljas punane T-särk. Mitmeidki kordi olid nad isegi üllatunud, mis remondist välja tuli. "Nüüd pakume oma külalistele üllatusi," ütleb Manu, kui uurime tema 3D-printeriga tehtud menüüd.

Firmaroaks on saanud hot dog’id, täiesti teises stiilis kui tavalised. Manu mäletab, et külastaja, kes ütles, et ta "kuuma koera" ei söö, tuli pärastpoole tagasi koos 11 sõbraga. Põhjuseks käsitööna valmivad vorstid ja krõbe croissant baguette, mille vahele need pannakse. Croissant ei ole lihtsalt sai, vaid õhuline, kihiline ja jumalikult krõmpsuv-pudenev küpsetis. Vorstidki valmivad toorainest, mis Annale ja Manule endale meeldivad: vasika- ja kanalihast, krevettidest ja lõhest. Kes teravamat soovib, valib Mehhiko stiili, mahedam on näiteks Kreeka oma.

Manu kaste sobib ideaalselt kõige juurde. "Sõbrad ütlesid, et sa tegid Roosikrantsi restoranis nii head kastet, tuleta meelde!" Mõtlemise järel sai kaste sibula ja peterselli baasil uuesti ellu kutsutud ning üllatab oma maitsega külalisi, kes pakuvad välja mitmeid variante, millest see tehtud võiks olla. Eriti hea on kaste friikartulite juurde, nii et ka Jõelähtme vallavolikogu liige ja kirjanik Jaan Tepp ütleb, et need friikartulid ongi teistmoodi ja palju paremad. Belglasena teab Manu, et ainult õige kartulisordi ja õige õliga saab hea tulemuse, mida Eesti kartul ei paku, aga Ruul on see Manu käe all tagatud.

Tahan teada, mida toredat on bussi üles leidnud külastajad öelnud. Manu hüüab Anjutat: "Tule, sa tead seda paremini." Ühe püsikliendi kommentaar on: "See on meie bussipeatus," ütleb Anna rõõmsalt ja lisab, et iga päev ütleb keegi, et see oli minu elu parim Hot Dog.

Anna teeb magustoite. Ülipopulaarne on limonaad arooniast, kirsist ja vaniljest. Kohe saavad villitud 480 pudelit lootuses, et sellest piisab septembri lõpuni, sest seda ostetakse palju ka kaasa.

"Kõige olulisem hea köögi juures on maitse," ütleb Manu. "Kui saad head toitu, teeb see rõõmu. Kui bussi astub kurb külaline, siis märkame, et lahkudes ta juba naeratab."

Tähtis on ka see, et toidu valmistamiseks tuleb võtta aega. "Kui ma teen suitsukana, siis see võtab mul kolm tundi, kaks tundi tegelen ma kanafileega."

Ka Eesti köögis on mitmed sügavate maitsetega road, nagu hapukapsas ja Mulgi kapsas ning õigesti tehtud hernesupp, nimetab Manu oma lemmikuid. Aga Belgia köök on siiski mitmekesisem, sealt leiab ka merekeele, merekarbid, krevetid, Flandria klassikalise hautise Waterzooi, toiduvalik on Belgias lihtsalt suurem.

Septembri lõpus, oktoobri alguses Chef Manu DoubleDeckeri toidureis selleks aastaks lõpeb. "Kui tahame puhata, siis peame Eestist ära minema," ütleb Manu ja rõõmustab, et ees ootab Belgia.

Jõelähtme peidetud pärlid

Pärleid on Jõelähtmel mitmeid ja enamik neist ongi peidetud. Üks selliseid on Veesilma kämping, mille kohta peremees Jaanus ütleb, et selle väikese looduskeskset privaatsust pakkuva koha kohta ütlevadki tema külalised peidetud pärl. Kunagist soist ala meenutab veel ainult väike veesilm, mis kogu vee endasse tõmbab.

"Kõige kaugemalt on paiga üles leidnud külalised Uus-Meremaalt, nemad ütlesid vihmasele nädalale vaatamata, et tünnisaun oli see, mida nad kõige rohkem nautisid," räägib Jaanus.

Kolm eraldi ümarat hoonet pakuvad elutoa, magamistoa ja saunavõimalusi. Kes Olde Hansa restoranis on käinud, tunneb ära ka grillimisplatsil seisvad klapptoolid, sest Jaanus ongi nende tegija. Ta on restauraator ja puutöömeister, seega leiab õuelt ka uusi katsetusi puidust.

Jägala jõel rippuv sild

Üheks kogu Harjumaa kaunimaks pärliks peetakse Jägala jõe rippsilda. "See ei ole nõrganärvilistele," ütleb hoiatus. Ka sel päeval, kui meie sealt üle sammume, on silla keskmine osa otse vee peal, nii et kõikudes pritsibki vesi otse silla laudadele. Üle silla 70 meetrit saab 105 sammuga. Teisele poole jõudnud, avaneb vaade golfiväljakule, mis on korduvalt Euroopa saja parima väljaku sekka valitud ja kus on peetud mitmeid suuri rahvusvahelisi võistlusi.

Kuidas sai siia Põhja-Eesti pankranniku soisele alale Manniva golfiväljak, mis siin on olnud juba üle 30 aasta, selle kohta on Eesti Golfi Liidu peasekretär Mait Schmidt öelnud: "Kui jumal selle koha lõi, siis vaevalt ta ise golfi mängis, aga ju oli tal algusest peale plaan anda golfaritele selline harukordne tükike kaunist loodust, mis sisaldab kõike alates merest ja pankrannikust kuni 300aastaste tammede ning muljetavaldavalt vana ajalooni."