Pensionärid on mures kava pärast tõsta lihtkirja saatmise hinda

Copy
Kuupäev teadmata, 90ndad, alates 1995
Kirja avamine. Ümbrik. 
FOTO: Peeter Langovits/Postimees
Kuupäev teadmata, 90ndad, alates 1995 Kirja avamine. Ümbrik. FOTO: Peeter Langovits/Postimees Foto: PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX BALTICS

Tallinna Pensionäride Ühenduse juhatus avaldab muret ning rahulolematust kavatsuse suhtes lähiajal järjekordselt tõsta riigisisese lihtkirja saatmise hinda lausa 30 protsenti.

Seenioride sõnul väärib tähelepanu, et mainitud tariifi on tõstetud lühikese perioodi jooksul mitmeid kordi, viimati 2023. aasta mais, mil tõus oli 44,4 protsenti. „Postiettevõtte nõutav uus tariif 1,70 eurot ei ole paljudele pensionäridele enam jõukohane. Kuna AS Eesti Post on täielikult riigi omanduses olev äriühing, peaks ettevõtte omanik kandma ka vastutust, et inimesed, kellel vanusest tingituna puuduvad oskused ja võimalused elektrooniliste sidevahendite kasutamiseks, ei jääks ilma elementaarsest võimalusest saata kirisõnumeid suhtluses nii asutuste kui oma lähedaste ning tuttavatega. Praegu ei ole see elanikegrupp meie riigis mitte tühiselt väike, vaid tõsiselt arvestatav,” seisab kirjas Eesti Posti nõukogu esimehele Helo Meigasele.

Eesti Posti juhtkonna häälekad väited kiriposti kahjumlikkusest on pensionäride hinnangul ühekülgsed, kuna samal ajal on ettevõttel väga kõrge kasumlikkusega tegevusvaldkondi ning need tasakaalustavad kiriposti hinna ka eakatele kodanikele jõukohasel tasemel. „Eesti Postil on piisavalt raha mitmete kummaliste ettevõtmiste kinnimaksmiseks. Vaid üks näide – Pirita postkontori regulaarne kolimine ühest kaubanduskeskusest teise ja siis jälle samasse tagasi. Lihtkirja jõukohase hinnaga kättetoimetamisest üritatakse aga vabaneda,” seisab pöördumises.

Tallinna Pensionäride Ühendus leiab, et õigus suhtlemisele on üks seadusega tagatud kodanikuõigusi ning kirja saatmine on väga paljudele vanemaealistele ainsaks selliseks võimaluseks.

Tagasi üles